Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vene luure pank ja finantsinspektsioon

13. detsember 2014, 09:45
Delovõje Vedomosti ajakirjanik Anastasija Tido.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141213/OPINION/141219990/AR/0/Anastasija-Tido.jpg

Delovõje Vedomosti ajakirjanik Anastasija Tido tõstatab küsimuse, miks Eesti Finantsinspektsioon võitleb selle eest, et Eesti Krediidipank langeks sisuliselt Vene riigi kontrolli alla.

Vene riikliku panga VTB juht Andrei Kostin teatas möödunud nädalal, et võimalik Vene pankade väljaheitmine riikidevahelisest maksevahendussüsteemist SWIFT tähendab sõda. Ühtlasi mainis ta, et selleks puhuks on Venemaal olemas plaan B. Tõsiasi, et ühe kommertspanga juhil on selline suurepärane ülevaade riigi välispoliitikast, ei üllata, sest VTB polegi lihtsalt tavaline kommertspank.

Eriliseks teeb VTB asjaolu, et selle juhtorganeisse kuuluvad või on erinevatel aegadel kuulunud Vene võimuladvikule ning KGB-le ja FSB-le lähedalseisvad isikud või nende lähisugulased. Olgu siinkohal toodud mõned näited.

Vassili Titov on FSB juures asuva Ühiskondliku nõukogu esimees ja ühtlasi VTB presidendi esimene asetäitja.

Dmitri Patrušev oli VTB vanemasepresident. Tema isa Nikolai Patrušev oli aga FSB kõige kõrgem ülemus ehk siis FSB peadirektor aastatel 1999–2008. Seejuures on huvitav teada, et Patrušev vanem vahetas eelnimetatud kohal välja Vladimir Putini enda ja tema ametisoldud aeg oli pikim KGB/FSB ajaloos Andropovi järel.

Patruševi omakorda vahetas FSB peadirektori kohal välja kindral Aleksandr Bortnikov. Viimatinimetatu poeg Deniss Bortnikov töötas pikka aega VTBs juhatuse esimehe asetäitjana, osakonnajuhatajana ja viimaks ka juhatuse esimehena.

Veel üks VTB juhtidest, Aleksandr Ivanov töötas 2003–2005 VTB ühe allüksuse juhataja asetäitjana, mille ülesandeks oli VTB koostöö korraldamine välispankadega. 2006. aastal sai temast VTB osakonnajuhataja. Kõnesoleva noorhärra isa aga – Sergei Ivanov – tegi karjääri samades organites, kus Putingi. 1975. aastal võeti ta tööle KGBsse, töötas kaua samas allüksuses, kus Putingi. Praegu on Sergei Ivanov Vene presidendi administratsiooni juht.

VTB eriline koht

VTB erilises kohas Vene võimustruktuurides pole mingit kahtlust. Novembri lõpus avaldas majandusajakiri Forbes oma iga-aastase TOP 25 enimteenivatest Vene ettevõtete juhtidest. Tabeli esikoha hõivas VTB president Andrei Kostin aastapalgaga 37 miljonit USA dollarit. Teise koha sai Gazpromi juht Aleksei Miller, aga kolmas oli Moskva Panga juhatuse esimees Mihhail Kuzovlev. Riigiettevõtete rikaste juhtide uudisega samal ajal ilmus pressis teade, et VTB on küsinud Vene riigilt allutatud laenu 250 miljardit rubla (5,4 miljardit USA dollarit). VTB grupi III kvartali majandusaruandest võib lugeda, et grupp teenis 400 miljonit rubla kasumit, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 46 korda väiksem (siis oli kasum 18,4 miljardit rubla).

Kuhu kaob VTB raha, võib vaid oletada nende infokildude põhjal, mis aeg-ajalt Vene meedias ilmuvad. Näiteks on mitmetest kuritarvitustest kirjutatud ettekandes, mille koostasid korruptsiooniga võitlemise fond ja Henry Jacksoni Vene ühiskonna uuringute keskus. Nimetatud uuring on avalikult kättesaadav („Fit for international financial markets? A closer look at VTB group's practices“). Selles dokumendis on ära toodud muu hulgas ka VTB poolt Moskva Panga ülevõtmise asjaolud.

Küsitav võitlus

Vene riigi ning teatud inimeste ja ettevõtete omavaheline tihe side ei olegi antud loo kontekstis kõige kummalisem ja olulisem. Halvasti lõhnav või vähemalt ülimalt küsitav on, miks Eesti Finantsinspektsioon võitleb kogu jõuga selle eest, et Eesti Krediidipanga peamiselt väikeaktsionäridest koosnev nõukogu saaks asendatud Vene riigile meelepäraste isikutega ning Eesti väikepank langeks ka sisuliselt Vene riigi kontrolli alla. Teatavasti omab Krediidipangas suurosalust Moskva Pank, mis omakorda kuulub VTB-le. Viimane omakorda, nagu kirjeldasin, on tihedalt seotud Vene luurega ehk FSBga.

Küsimused finantsinspektsioonile

Palusin selle kohta suvel finantsinspektsiooni selgitust, argumenteerides oma küsimust järgmiselt:

“Vastavalt EV karistusseadustiku §-le 237 on terrorism muu hulgas sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimise poliitilisel või usulisel eesmärgil. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse järgi on terrorismi rahastamine terrorikuriteo rahastamine karistusseadustiku § 237 tähenduses. Sellesama seaduse eesmärk on tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist terrorismi rahastamiseks.

Krediidiasutuste seaduse § 7 mõistes on Moskva Pank Krediidipanga emaettevõtja, sest talle kuulub rohkem kui pool Krediidipanga (tütarettevõtja) aktsiakapitalist. Moskva Panga emaettevõtja on omakorda ligi 96%ga VTB (VTB Pension administrator, Ltd. kaudu) ja VTB enamuse aktsiate omanik on Vene riik. Eelnevast tulenevalt saab väita, et Venemaa valitsus osaleb kaudselt Eesti Krediidipanga kapitalis ja kontrollib enamust aktsiatest.

Täna on Venemaa tegevus läinud juba kaugemale kui sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimine – Vene riik on okupeerinud Ukrainale kuuluva Krimmi ja tunnistanud oma osalemist sõjalises konfliktis Ida-Ukrainas.“

Eelnevast lähtuvalt küsisin finantsinspektsioonilt:

1. Kas Eesti krediidiasutusele sobib selline kaudne omanik nagu Vene Föderatsioon? Kas teie ei näe, et Eesti krediidiasutuse omanik tegeleb sõja/terrorismi finantseerimisega?

2. Komisjon lubas Krediidipanga litsentsi tagasi kutsuda, kui Andrus Kluge ei lähe erru, kuna tema maine ei ole laitmatu. Kas tõesti Andrus Kluge tegevus aktsiate ostmisega seoses on palju halvem/ohtlikum kui see, mida teeb Vene riik Ukrainas?

Küsimustele vastas finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Malle Aleksius, et inspektsioon ei tegele välispoliitikaga. Ühtlasi juhtis ta lahkesti tähelepanu tõsiasjale, et Krediidipank oli Vene krediidiasutuse kontrolli all juba 2005. aastast ehk siis ka Vene-Gruusia sõja päevil 2008. aastal.

Mõistsin peent vihjet, et ega üks Vene riigi peetav sõda finantsinspektsiooni seisukohti ei mõjuta. Tuleb aga tähele panna, et Venemaalt pärit pank ja Vene riiklik pank ei ole üks ja sama asi. Erapangad ei teinud välispoliitilisi otsuseid ja mina ei küsinud erapankade kohta. Krediidipank on tõepoolest olnud Venemaa krediidiasutuse kontrolli all juba alates 2005. aastast, aga ikkagi munitsipaal-, mitte riikliku krediidiasutuse kontrolli all. See on põhimõtteline erinevus.

Vastus jäi samaks

Septembris, see oli juba pärast Malaisia reisilennuki allatulistamist Ukrainas ja kapo ohvitseri Eston Kohveri röövimist FSB poolt, kordasin oma küsimust finantsinspektsioonile: “Kas olete endiselt seisukohal, et Vene Föderatsioonile kuuluv finantsasutus on sobiv aktsionär Eesti (ja Euroopa Liidu) krediidiasutusele?”

Vastus oli sama – finantsinspektsioon välispoliitikaga ei tegele.

Olgu siinkohal veel meenutatud, et mingil põhjusel lubab finantsinspektsioon Moskva Pangale ja VTB-le märksa rohkem kui teistele aktsionäridele Krediidipangas. Nii on kohtuotsusega vangi mõistetud endine kapo ametnik Indrek Põder, kes sai vahendaja kaudu Moskva Pangalt altkäemaksu teabe hankimise eest ebaseaduslikul teel. Finantsinspektsiooni on korduvalt teavitatud sellest, et Moskva Pank üritab saada ligipääsu pangasaladusega kaitstud kliendiandmetele, mis on ebaseaduslik.

Kõike eelnevat kokku võttes jääb õhku küsimus, miks finantsinspektsioon ei ole midagi Moskva Panga ja VTB suhtes ette võtnud. Miks ta neid panku ja Vene riiki soosib? Seaduse järgi peab finantsinspektsioon kaitsma pankade klientide huve, mitte võimaldama nende klientide andmete sattumist Vene luure ehk FSB ametnike lauale.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. December 2014, 10:03
Otsi:

Ava täpsem otsing