Viis globaalset edulugu aastaks 2020

Ehkki start-up'idest on viimastel aastatel palju räägitud, valitseb siiani segadus, mis on start-up ettevõte. Kui innovatsiooniks peetakse uue toote, teenuse või ärimudeli arendamist, siis start-up'id teevad innovatsiooni ning paralleelselt sellega arendavad uut kasvavat ettevõtet ja äri. Nad on suunatud alates alustamisest globaalsele turule.

Oluline on aru saada, et start-up'i müügi- ja tootmismahud kasvavad nii, et start-up'i kasumlikkus jääb samaks või kasvab. Seejuures ettevõtte tootmis- ja müügikulud kasvavad müügimahu kasvuga võrreldes olulisemalt madalamas tempos toodetud ühiku kohta (nimetatakse skaleeritavuseks). Toodete skaleeritavus võimaldab start-up'il luua kõrgemat lisandväärtust võrreldes mitteskaleeritavate toodete ja teenuste müügiga.

Start-up võib tegutseda mis tahes valdkonnas, kuid enamik neist on tegevad tehnoloogiaalal, kuna seal on uue toote väljaarendamise kulud teiste tegevusaladega võrreldes väiksemad ja potentsiaal oma toodet skaleerida suurem. Tavapärast juuksuri- või kingsepateenust ei saa pidada skaleeritavaks, kuna isegi oma töö eest väga kõrget hinda küsides ei suuda juuksur teha päevas 1000 või 10 000 lõikust ega kingsepp paigaldada miljonit kontsaplekki. Kui aga mõni IT-ettevõte paneb Apple'i või Google'i rakenduste poodi müüki oma äpi või töötab välja uuendusliku tarkvara, võib ta seda müüa päevas sadu, tuhandeid või miljoneid.

Sellest hetkest, kui start-up'il on välja kujunenud toode, kindel kliendibaas ja toimiv firma, pole enam tegemist start-up'i, vaid globaalsel turul tegutseva kasvava ettevõttega.

Põhjusi, miks Eesti riik panustab start-up'idesse, on mitu, kuid olulisim neist on soov parandada eestimaalaste elujärge, mille üks väljendusi on kõrgepalgaliste töökohtade loomine.

Start-up'id loovad töötaja kohta keskmisest kaks korda rohkem lisaväärtust, sama palju suurem on neis ettevõtetes makstav töötasu. Keskmiselt viie aastaga kasvab edukast start-up'ist välja ettevõte, kus on vähemalt 50 kõrgepalgalist töökohta.

Eesti edukad start-up'id lahkuvad Eestist enne, kui nad suureks kasvavad. Nad lähevad, sest siin pole piisavalt kapitali, vajalike oskustega töötajaid ning nende kliendid asuvad mujal – nendeta aga ei kasva ühestki idust suurt ja tugevat puud. On raske uskuda, et Fortumo või ZeroTurnaround oleksid täna sedavõrd edukad, kui nad jäänuks vaid Eestisse ning leppinuks siinse kapitali- ja tööjõupakkumisega.

Nende puuduste leevendamiseks on vaja riiklikku sekkumist. Pikaajaliselt ja stabiilselt tegutsedes on võimalik luua start-up'ide kasvamiseks soodsamad tingimused. Peame ette valmistama senisest oluliselt rohkem IT-teadmisega inimesi, kuid sellest ei piisa – Eesti rahvaarv paneb siin piirid. Kui soovime, et meie start-up'id jääksid siia, peame leevendama takistusi, mis on välistööjõu Eestisse toomisel.

Eesti Arengufond on nüüdseks aasta aega aktiivselt tegelenud Eesti ettevõtluskeskkonna arenguvõimaluste kaardistamisega – käima tõmmanud Eesti osalemise rahvusvahelises ettevõtlusmonitooringus GEM ja rahvusvahelises ettevõtluse arenguindeksis GEDI, kaasanud mitmeid rahvusvaheliselt tunnustatud väliseksperte ettevõtluskliima kirjeldamiseks ja eesmärkide seadmiseks.

Arenguseire tulemusel on selgunud kaks peamist start-up'ide loomise ja kasvu takistust:

- Eesti start-up'id ei suuda peamiselt kogemuste puudumise tõttu kasvada ühe miljoni euro väärtusega ettevõttest suuremaks;

- Eestis on mitmeid start-up'ide ideefaasile keskenduvaid algatusi, ent äriidee edasiarendamisele ja meeskonna moodustamisele fokusseerunud arendusprogramme pole.

Arengufond on ettevõtlusmonitooringute ja rahvusvahelise parima praktika toel pannud kokku arenguprogrammi nimega Startup Estonia, mille eesmärk on asutada ja kasvatada edumeelseid start-up'e. Soovime, et ettevõtlikud inimesed jõuaksid ambitsioonikate, maailmale väärtuslike ettevõtete loomise ja arendamiseni ning tooksid seeläbi pikaajalist kasu kogu Eestile. Et neil oleks pädevad töötajad ning ligipääs kapitalile. Nende kahe pudelikaela eemaldamisega peab tegelema paralleelselt, sest ühelt poolt on halb, kui on pealehakkamist ja teadmisi, mida ettevõtluses rakendada, aga puudub raha nende teostamiseks; kuid sama nukker on seis, kui sul on raha, aga pole teadmisi, kuidas rahvusvahelist äri teha.

Lühemas perspektiivis on Startup Estonia üks väljundeid seotud teadmiste jagamistega: koolitusprogramm, mis ühelt poolt annab ettevõtluskoolitust ja suurendab nende hulka, kes teavad, kuidas start-up'e asutada; ning teisalt valmistab ette inimesi, keda start-up'idesse palgata. Samal ajal loob Arengufond koostöös KredExi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga uusi investeerimisskeeme, mis võimaldavad start-up'idel rahastust leida.

Sügisel alustas Eestis juba Startup Estonia programmi toel maailma suurima iduettevõtjate instituudi Founder Institute Tallinna programm. Silicon Valleys asuva peakontoriga Founder Institute'i koolitusprogramm start-up'idele on nelja aasta jooksul aidanud luua enam kui 1000 tehnoloogia-start-up'i kuuel mandril. Programmi seni läbinud start-up'id on hinnanguliselt väärt kokku enam kui 5 miljardit dollarit ja loonud enam kui 10 000 töökohta.

Pikemas perspektiivis muudab Arengufond Eesti start-up'ide keskkonna väljast tulevale talendile atraktiivseks, investorile lihtsamini arusaadavaks, tegeledes selleks muuhulgas ka maksu- ja õiguskeskkonnaga. Igal aastal toimuvate rahvusvaheliste uuringute abil jälgime Eesti ettevõtlusõppe muutumist ja aitame tuua koolidesse senisest rohkem vastavasisulist õpet, mis annaks lisaks teadmistele praktilisi oskuseid.

Kõigi nende tegevuste mõõdetavaks tulemuseks oleme seadnud ambitsiooni, et Eestit tuntakse 2020. aastal vähemalt viie uue ülemaailmse eduloo järgi!