Eestlastele meeldib suur, ameeriklastele väike

15. detsember 2014, 07:00

Kersten Jõgi Kersten Jõgi
Foto: Erakogu

Mida suurem ostukeskus on, seda rohkem eestlased seda armastavad, kirjutab Kersten Jõgi TNS Emorist. Ameeriklastega on pigem vastupidi.

Mõnda aega tagasi avaldatud USA investeerimispanga ennustuste kohaselt hääbuvad Ameerikas suured Walmarti tüüpi ostukeskused ning eelistatakse üha enam väiksemaid kohalikke ostukohti. Erinevalt ameeriklastest on eestlastele omane mõtteviis “Mida suurem, seda parem”, st meie siin väikesel Eestimaal armastame oste teha järjest suurematest kaubanduskeskustest.

TNS Emori kaubanduskeskuste seireuuringute põhjal võib järeldada, et mida suurema pinnaga ostukeskus, seda suurem on võimalus tarbija südant võita. Näiteks 2003. aastal oli Tallinna suurima müügipinnaga kaubanduskeskus Kristiine keskus (29 500 m²) ning tegemist oli tol ajal ühtlasi ka Tallinna tööstuskaupade turu liidriga nii ostjaskonna laiuse kui ka maine poolest. Peale uue suurima keskuse – Ülemiste keskuse avamist 2004. aastal (38 000 m²) sai peagi parimaks tööstuskaupade ostukohaks Ülemiste keskus ning 2009. aastal laienemise järgselt on Tallinna tööstuskaupade turul olnud viimastel aastatel liidripositsioonil Rocca al Mare keskus (58 000 m²). Seega on ilmne, et taas uksed avanud ning nüüd taas suurimal Ülemiste keskusel (60 000 m²) on suur potentsiaal jälle tarbijate lemmikuks tõusta.

Miks meid siis ikkagi tõmbab suurtesse keskustesse? Peamiselt ajendab meid ostmisele lai valik mugavas keskkonnas – suured keskused lihtsalt võimaldavad kõik kaubad ühest kohast korraga kätte saada. Siin pakutakse laia valikut tooteid ja brände paljudes erinevates tootegruppides ning seda kõike ühe katuse all. Eks eestlaste kaubakeskuste-armastust on paljuski soosinud Eestimaa kliima, tagades aastaringse mõnusa ostlemisvõimaluse. TNS Emori kaubanduskeskuste uuringutele tuginedes saab öelda, et tarbijad hindavad suurte keskuste avarust ja meeldivat ostukeskkonda, kus on mõnus kogu perega oste teha. Keskuste arendajad on vaeva näinud, et pakkuda mugavat juurdepääsu (sh ka ühistranspordiga) ja mugavaid parkimisvõimalusi (suur parkla, parkimismaja).

Sooduspakkumised ja kogu keskust hõlmavad kampaaniad meelitavad tarbijaid ostudele ning tuletavad end tarbijatele pidevalt meelde. Keskuste laienemisel on võimalus pakkuda tarbijatele jälle midagi uut ja huvitavat - mõnd Eesti turul uudset brändi, kontseptsiooni, sisekujunduslahendust jne, mis on ligitõmbav ning ajend keskus (taas)avastada. Järjest suurem rõhuasetus teenustele ja ajaveetmisvõimalustele (kohvikud-restoranid, lasteatraktsioonid, kinod, sportimisvõimalused) sulandab keskustes käimise meie igapäevaelu oluliseks osaks ning on muutnud kaubanduskeskused traditsioonilisest kaupade ostukohast palju laiema tähendusega elustiilikeskuseks.

Kuid miks ameeriklasi suurtesse keskustesse enam ei tõmba? Ameerika on automaa ning auto on ameeriklaste eluviisi lahutamatu osa. Kuid USA investeerimispanga ennustuste kohaselt on ameeriklaste autoga sõitmine hakanud vähenema ning just seda peetaksegi sealsete suurte kaubanduskeskuste hääbumise üheks põhjuseks. Kuigi vähenemise taga olevat kulude kokkuhoiusoovi omistaksime meie siin Eestis pigem säästlikele ja kalkuleerivatele eestlastele endile, pole meil Ameerikale sarnast autoliikluse hõrenemist karta, pigem ikka vastupidi.

USA eripäraks Eestiga võrreldes on suurte keskuste paiknemine linnast väljas või siis meie mõistes hiigelsuurte laialivalguvate linnade äärealal. Meil on vahemaad, mida keskuses käimiseks läbida, kordades väiksemad ning elanike hinnangutele tuginedes on siinsed suuremad keskused tarbijatele sobiva asukohaga. Kui võrrelda ameerikalikku ostukeskustes käimist alternatiivse online-ostmisega, mis võimaldab oluliselt mugavamalt osta kodust lahkumata täpselt sulle sobival ajahetkel ning on kokkuvõttes aja- ja rahasäästlikum, siis kaldub kaalukauss ilmselgelt viimase kasuks. Online-ostlemine kogub populaarsust ka eestlaste seas, kuid kaubanduskeskuste populaarsusele see endast lähitulevikus ohtu ei kujuta.

  • Kersten Jõgi
Jälgi Äripäeva sotsiaalmeedias
Äripäeva uudiskiri

Telli värsked majandusuudised oma meilile. Liitu Äripäeva uudiskirjaga:

* E-mail:

* Nimi:

Täname, et tellisite Äripäeva uudiskirja!

Saatsime teie e-posti aadressile liitumise kinnituskirja.

Kui kinnituskiri pole teieni jõudnud, kontrollige, kas sisestasite aadressi õigesti. Küsimuste korral võtke ühendust online@aripaev.ee.

Tellitud uudiskirjast saate loobuda iga saadetud uudiskirjaga.

Toimetaja valik

tesla 18:00 30. juuni 2016

Tesla puhul kaks miinust plussi ei tee

1 Tesla Motors teatas enne jaanipäeva, et plaanib osta päikeseenergia paneele tootva SolarCity, kuid investorite ja analüütikute reaktsioon sellele oli kõike muud kui positiivne.
10:29 30. juuni 2016

Nafta veab börse alla

Arvamused

Sisuturundus

Fotod ja videod

Investor Toomas

Investor Toomase portfelli hetkeseis:

245 397 €

RAHA

21%

AKTSIAD

79%
Aktsiaportfelli graafik
1k
6k
1a
5a
max
 
Portfelli uuenemise samm 1 päev

Ühisinvesteerimine

Börsiuudised

Nafta hinnad tegid 3% languse
22:30 30. juuni 2016

Nafta hind kukkus 3%

Indeksid

Indeks
Periood

Tallinna börs

  % EUR
Arco Vara--
Tallinna Kaubamaja--
Silvano Fashion--
Merko Ehitus--
Harju Elekter--

Uudised

Kasulikud


Äripäev meenutab


Kõik eramaja ehitusest 2016

Miks kasutada viilkatuste puhul eterniiti?

Äri eduks

Äripäeva kliendiblogi

    Konverentside laadimine

Kasulikud pakkumised

Autorollo afäär

Rosimannus

Suur ülevaade: kuidas kõik toimus

Äripäeva TOPid

Palga TOP

Rikaste TOP

Dividendide TOP

Gaselli TOP

TOP 100

Juubel

Vabalt!

Fitbit
08:31 28. juuni 2016

Brexit mõjutas londonlaste und


Edulugu nimega Sylvester

Paberlehe PDF

Täname
Täname, et teatasite sobimatust kommentaarist.

Sulge
Saada vihje
Äripäev ootab lugejatelt vihjeid huvitavate ja põnevate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Äripäevas. Vihje saatja võib jääda anonüümseks.