Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti huvides on Hiina huvid siin

22. detsember 2014, 09:00
Urmas Sutrop
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141222/OPINION/141219806/AR/0/Urmas-Sutrop.jpg

Meie rahvuslik huvi peaks olema, et Hiinal oleksid Eestis huvid, sest see oleks parim nii majandussidemete arendamiseks kui ka kaitseks Venemaa eest, kirjutab Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop (Reformierakond).

Üks vana laul algab sõnadega „Eesti piir käib vastu Hiina müüri“. Tore unistus, aga suur ja lai Venemaa on ju vahel. Ja lihtsalt laulusõnadega seda vahet ei kaota. Aga Eesti ja Hiina suhted on kindlasti tähtsad. Hiina on üks maailma suuremaid ja kiirelt areneva majandusega riike. Meie areneme kah, aga oleme rahvaarvult väikesed, kuid vaimult sama suured kui hiinlased.

Hiinas toimub ülikiire linnastumine. Traditsiooniline talupojaühiskond hakkab kaduma, sest inimesed kolivad tööd ja õnne otsides maalt suurtesse miljonilinnadesse. Isiklike sissetulekute kasvuga kasvab ka tarbimine. Samuti sise- ja välisturism. Hiinlaste arusaamine heast elust tähendab Euroopa ja Ameerika tarbimiskultuuri omaksvõttu. Suurlinnade kaubandustänavatel domineerivad tuntud ja kallid ülemaailmsed kaubamärgid.

Kuid Hiina turg on määratu ja lausa ootab meie kaupu. Meie probleem on aga see, et me ei suuda kaupu piisavas koguses pakkuda. Kujutame ette mõnd viie või seitsme miljoni elanikuga linna. Näiteks kui me tahame eksportida oma piimatooteid, siis neid ei jätku mitte ühegi poeketi lettidele. Ainus võimalus on müüa mingis nišis, nt kõige rikkamatele mõeldud poodides. Või siis loobuda üldse valmistoodangu müügist ja müüa mõnele sealsele tootmisettevõttele kvaliteetset piimapulbrit.

Ükskõik, missuguse kaubagrupi me ka ei võtaks, meie ekspordivõime ei vasta Hiina mastaapidele. Sestap peame tegelema nutika ekspordiga, leidma kaubad, mida suudame toota vastavalt oma võimetele. Või siis hoopis kolima oma ettevõtluse ja tootmise Hiinasse. Tühje plastikpudeleid ei tasu just ka Hiinasse eksportida.

Majandussidemete arendamisel peame arvestama transpordi ja selle tasuvusega. Raudteed mööda pääseb Hiinasse ainult läbi Venemaa. Tee on pikk ja kilomeetreid palju. Laevaga läbi Suessi kanali või ümber Aafrika on ka pikk reis. Jääb lennutransport, mis samuti peab kasutama Vene õhuruumi ja lennukoridore. Kui me tahame rajada õhusilla Hiina ja Eesti vahele, siis on selleks ainus võimalus, et lendama hakkaks mõni Hiina lennukompanii. Meie lennukitele veeretaks Venemaa kindlasti hulga takistusi ette.

Meie rahvuslik huvi peaks olema, et Hiina Rahvavabariigil oleksid Eestis huvid. See oleks kõige parem nii majandussidemete arendamiseks kui ka kaitseks Venemaa eest. Kui hiinlastel on siin (majanduslikud) huvid, siis nad on sunnitud neid kaitsma. Ja kui juba huvid, siis just sellised, mida on vaja kaitsta. Huvide kaitsmisega nad kaitseksid ka meid.

Öeldakse, et Hiinas raha magab. Nende riigireserv ulatub ilmselt juba nelja või rohkema triljoni USA dollarini. Hiinlased investeerivad suurejooneliselt raha kogu maailmas. Meie huvides oleks, kui hiinlased natukene raha üles ärataksid ja ka siia suuremahuliselt investeeriksid. Ehitaksid Tallinna lennujaamale täiendava maandumis-stardiraja või hoopis neljarealise maantee Tallinnast läbi Tartu Luhamaale. Või siis hoopis Euroopa rööpalaiusega raudtee otse lennuväljalt Berliini ja Hamburgisse.

Kui lennuväli on niiviisi suuremaks ehitatud, teed ja raudtee valmis, siis hakkavad siin maanduma kaugete Idamaade nii reisi- kui ka kaubalennukid. Estonian Air ei saa ise Finnairi moodi Aasiasse lendama hakata. Nemad on teinud selleks aastakümnete pikkust tööd, neile on avatud parimad Venemaa lennukoridorid. Me läheksime nendega võisteldes kohe põhja ja pankrotti. Sellepärast ongi vaja, et lendama hakkaksid Hiina lennufirmad. Kui reisijad ja kaubad on juba siia lennutatud, küll me neid siis siit edasi ja tagasi lennutame.

Selleks, et Hiina raha siia voolaks, et neil oleksid huvid, mida siin kaitsta, on vaja meie riikide vahel teineteist austavaid ja sõbralikke suhteid. Praegu on suhted üpriski soojad ja head. Aga selleks, et need selliseks jääksid ja veelgi paremaks muutuksid, tuleb tööd ja vaeva näha.

Hiina etniline ja keeleline koostis on väga kirju. Riik tunnustab ametlikult 56 etnilist rühma. Kõneldakse seitsme erineva keelkonna keeli – hiina-tiibeti (19 ametlikku keelt), tai-kadai (mõned keeled), hmong-meni (kolm etnost), austro-asiaatiliste keelte rühm (neli etnost), altai keeled (18 etnost), indo-euroopa keeled (kaks: vene ja tadžiki) ja austroneesia keeled (üks). Isegi hiina-tiibeti keelte kõnelejad ei saa vastastikku üksteise keeltest aru. Nt Hong Kongis kõneldakse kantoni keelt, millest mandariini (riigikeel) kõneleja aru ei saa. Ja minni keele kõnelejad ei saa jälle omakorda aru ei kantoni ega mandariini keelest ja vastupidi. Ainus, mis hiina rahvaid keeleliselt ühendab, on logograafiline sõnamärkidest koosnev kiri.

Me peame lähtuma ühe Hiina poliitikast, Taiwani küsimus ei tohi tumestada meie suhteid. Me peame lähtuma inimõiguste austamisest, kuid me ei tohi Hiinale kogu aeg Tiibetit või Uiguuri piirkonda nina alla hõõruda. Sedasi tehes ei saavuta me midagi ei enda ega nende rahvaste jaoks. Tiibeti keel on mandariini keelega lähedalt suguluses (mõlemad kuuluvad ühte hiina-tiibeti keelkonda), uiguuri keel kuulub aga altai keelte hulka ja on hoopis suguluses türgi keelega. Tiibetlaste ja uiguuride olukorra parandamiseks peame jätma kõrvale demonstratsioonesinemised ja pidama Hiinaga positiivset ja väärtustel põhinevat dialoogi. Ja mitte ainult tiibetlaste ja uiguuride olukorrast vaid ka inimõigustest laiemat ja internetivabadusest eriti.

Aga eelkõige peame leidma Eesti ja Hiina rahvuslike huvide ühisosa ning vastastikku neid kaitsma. Meie peame kaitsma enda huve Hiina Rahvavabariigis ja nemad Eestis.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. December 2014, 08:55
Otsi:

Ava täpsem otsing