Meditsiinieksport naabritest edasi

17. detsember 2014, 11:00
Ida-Tallinna Keskhaigla turundusjuht ja klastri Medicine Estonia juhatuse liige Inge Suder.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141217/OPINION/141219760/AR/0/Inge-Suder.jpg

Eesti meditsiiniteenuste pakkujaid on lähiriikides märgatud, ent meditsiiniekspordi võimalusi tasub otsida kaugemaltki, kirjutab Ida-Tallinna Keskhaigla turundusjuht ja klastri Medicine Estonia juhatuse liige Inge Suder Kasahhi ja Ukrainaga seotud kogemusest.

Üks variant meie rahanappuses tervishoiusüsteemi uut raha juurde tuua on pakkuda vabade ressursside arvelt oma teenuseid väljaspool Eestit elavatele patsientidele. Seejuures tasub otsida võimalusi kaugemaltki kui ainult naabrite juurest.

Viimasel paaril aastal on klastri Medicine Estonia eestvedamisel välispatsiente järjepidevalt ja üsna edukalt Eestisse kutsutud. Klastri peamised sihtturud on meie naabrid Soome ja Venemaa. See on maailmas tavaline, et kui jõutakse otsuseni end välismaal ravida, siis leitakse selleks võimalus valdavalt lähinaabruses. Kõige konservatiivsemal hinnangul kasvab tänavu Soome ja Venemaa patsientide arv 20%. See on märkimisväärne, eriti arvestades Vene rubla nõrkust ning laiemalt Venemaa ja Euroopa Liidu jahedaid suhteid.

Eesti meditsiiniteenuste pakkujaid on lähiriikides märgatud ning meie ravivõimalused tunduvad sealsetele inimestele kvaliteetsed ja hinnalt konkurentsivõimelised. Medicine Estonia klaster otsustas, et väga oluline on lähiaastatel Eesti meditsiiniteenuste ekspordiks ühistegevust jätkata. Samas, kuna Venemaa lähituleviku arengud on üsna ebaselged, tasub oma riske ida suunal hajutada.

See on ka põhjus, miks näiteks Ida-Tallinna Keskhaigla on viimasel poolaastal aktiivselt vaadanud Kasahstani ja Ukraina poole. Eriti Kasahstani puhul võib õigustatult tekkida küsimus, et kas nii kaugele turule tasub meditsiiniteenusega üldse proovima minna. On ju Tallinn riigi peamisest ärikeskusest Almatõst ligi 4000 km kaugusel, kaugemal kui näiteks Aasia metropolid Hong Kong või Shanghai.

Meie kogemus näitab, et kindlasti tasub proovida ja nutikas tegutsemine võib tuua üsna kiiresti tulemusi. Esmaste kontaktide järel tänavu kevadel käisime oktoobris kohapeal koostöö osas põhjalikumalt läbi rääkimas ja kokku leppimas ning juba novembris saabusid esimesed kasahhi patsiendid meie haiglasse ravile. Ka me ise ei julgenud loota algul nii kiireid arenguid.

Kasahhid on valmis kvaliteetse teenuse eest väga korralikult maksma ja maksujõulisi kliente on seal omajagu. Kvaliteetne teenus tähendab nende jaoks kindlasti ka personaalset lähenemist ja isiklikku suhtlust, muidu pole mõtet nendega äri tegema hakata. Ka meditsiiniteenuste osas huvitavad neid just keerukamad ja tippkvaliteediga protseduurid, näiteks vähiraviga seotud valdkondades.

Kasahstani kohalikul tervishoiusüsteemil on kindlasti arenguruumi – näiteks Almatõs on meeste keskmine eluiga ainult 50 ja naistel 55 aastat. Seni on jõukamad kasahhid end ravinud peamiselt Iisraelis ja Saksamaal, kuid meie tugevuseks on lisaks meditsiiniteenuste hinna ja kvaliteedi suhtele kindlasti korralik vene keele oskus. See on oluline nii haigele kui ka tema lähedastele, kes tihti haigega koos reisivad.

Ukraina pakub lähiaastatel Eesti meditsiiniteenuste ekspordiks kindlasti mitmeid võimalusi. Küsimus on, kui hästi me suudame neid ära kasutada. Meditsiinivaldkonnas, nagu ka mitmes teises kvaliteetteenuste valdkonnas, on oma teenuse edukaks ekspordiks väga olulised Eesti ja sihtturgude tippspetsialistide omavahelised kontaktid, koostöökogemus ja usaldus. Esimesed Ida-Ukraina lahingutes vigastada saanud inimesed on Eestis juba ravil käinud, tõenäoliselt võivad kannatada saanud ukrainlased lähitulevikus saada Eestis ravi veelgi. Vähemalt Ida-Tallinna Keskhaiglal ses osas tõsine töö käib.

Tekkiv koostöökogemus Ukrainaga on hea algus edasiseks laiemaks ühistegevuseks. Lisaks Ukraina patsientide ravile Eestis on ju headeks suhete arendamise võimalusteks Ukraina arstide ja haiglajuhtide koolitused siin. Samuti on potentsiaali kaasaegse tervishoiusüsteemi ülesehitamiseks vajalikus nõustamises osalemises ning loomulikult ka erinevates Eesti tervishoiuvaldkonna e-teenustes.

Praegu tundub, et mitmed Eesti naabrid-sõbrad – Leedu, Gruusia, Poola – on Ukraina suunal hoopis aktiivsemad. Kuid et tegu on väga suure riigiga, jätkub kindlasti võimalusi ka meile. Lisaks tervishoiule ka muudes sektorites, näiteks hariduse vallas. Eesti riiki ja meie kogemusi Ukrainas hinnatakse. Selleks, et tõesti edukalt oma teenuseid Ukrainale pakkuda, on lihtsalt vaja olla ise aktiivne. Samuti on oluline riigi ja erasektori tihe koostöö – riigijuhid peavad aitama avada uksi selleks, et ettevõtjad ja organisatsioonid saaksid äri ja suhtevõrgustikku arendada.

Välispatsiendid toovad Eestisse lisaraha ja aitavad nii meie arstidele ja õdedele kõrgemat palka maksta. Samuti nõuab rahvusvaheline meditsiiniteenuste turul osalemine pidevat tähelepanu teeninduskvaliteedile, olgu selleks arstide ja õdede suhtlemine patsientidega, veebikeskkonnad, telefonikõnedele või e-kirjadele vastamine või juhendavad sildid haiglates ja polikliinikutes. Sellest teeninduskvaliteedi tõusust saavad aga osa juba kõik patsiendid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. December 2014, 08:50
Otsi:

Ava täpsem otsing