Eestile võiks kasulik olla, kui Venemaalt pagevad investeeringud ja tippspetsialistid leivad koha Eestis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

">

Pakume kodu Venest põgenevale rahale ja ajudele

17. detsember 2014, 00:01
Venemaalased on avatud pakkumistele
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141217/OPINION01/141219767/AR/0/Juhtkiri.jpg

Eestile võiks kasulik olla, kui Venemaalt pagevad investeeringud ja tippspetsialistid leivad koha Eestis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Venemaa keskpanga öine baasintressi määra tõstmine paistab lääne silmis meeleheitliku katsena rubla päästa, ent selle sammu kasu osutub tõenäoliselt üksnes lühiajaliseks. Eile korraks sendi maksnud rubla räägib ise enda eest.

Vene majanduse suurimaks mureks tuleval aastal kujuneb eeldatavasti investeeringute pagemine: protsess, mis on juba alanud, ent mille mõju hakkab täies tõsidusest alles tundma andma. Eestile võiks see kasulik olla, kui osa Venemaalt lahkuvast rahast leiab kodu siinmail. Kuna koos kapitaliga pagevad Venemaalt ka ajud, oleks meil kahtlemata mõistlik pakkuda kodu neile. Ajad, mil Venemaalt spetsialistide palkamine oli ebamõistlikult kallis, on nüüdseks möödas. Rubla kivina kukkumine on aga olukorda kardinaalselt muutnud, ja arukas on seda ära kasutada.
Putini aastakõnes välja kuulutatud kapitaliamnestia oli iseenesest signaal, et välisinvesteeringute pagemine on riikliku probleemina teadvustatud. Kuid vaevalt on neid ettevõtjaid, kes pärast Krimmi annekteerimist ja sõjategevust Ukrainas veel Putinit n-ö sõnast võtavad, kuigi palju. Seda enam, et samas viibutas Putin näppu „spekulantide“ suunas – kust peaks ettevõtja garantii saama, et tema mingil hetkel nende viimaste hulka ei satu.

Rubla dramaatilisest kukkumisest kaotab enim Vene ettevõtja, kellel on äri käimalükkamiseks laenu saada väga keeruline. Teiseks muidugi nn lihtne vene inimene, kes jääb järjest vaesemaks, ent lepib samas suurema tõenäosusega patriotismi õhutava ja läänt kõigis hädades süüdistava retoorikaga. Halvemini toimib Putini süvenevale autarkiale viitav strateegia rikkama keskklassi peal, kes ei soovi presidendi impeeriumiihaluse nimel saavutatud läänelikust elustandardist loobuda.

Vene partneritega äri ajav Eesti ettevõtja on juba kaotusi kandnud ning kannab eeldatavasti veelgi. Eriti puudutab see toiduainetetootjaid ja põllumehi. Aktiivselt on uusi turgusid otsinud piimatootjad, keda on omalt poolt püüdnud abistada ka minister Sulling, kuid arusaadavasti ei käi ümberlülitumine päevapealt. Tõsiasja, et kõiki mune ei tasu ühes korvis hoida, teab Eesti ettevõtja niigi, Venemaaga äri ajanu iseäranis. Odav rubla vähendab soovi Venemaale eksportimise veelgi.
Mil määral on rublaga toimuv sanktsioonide, mil määral nafta hinna languse ja kui palju Venemaa enda autarkilise käitumise mõju, on äsjases turbulentsis raske hinnata, kuid Putinil käib süüdlase leidmine kindlasti kergesti. Peale USA saab juhtunus kindlasti süüdistada ka „sisevaenlasi“, peamiselt siis „spekulante“, ning välja vahetada mõned finantssektorit juhtivad tegelased. Rubla põrumise süüdlased teeb Putin ilmselt teatavaks neljapäevasel pressikonverentsil.

Väljapoole suunduv agressiivsus võib aga väljenduda välispoliitika karmistumises, mis pakub end imperialistlikus mõttemallis esimese käepärase lahendusena välja majanduskitsikuses vaevleva riigi raskuste lahendamiseks. Agressiivsust Eesti suhtes väljendab ühemõtteliselt juba alanud infosõda, mille alguseks võib pidada kas Estoni Kohvri röövimist Eesti piirilt või siis äsja eetris olnud propagandafilmi, mille eesmärk on näidata Eestit reedetud ja üha reedetava riigina.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. December 2014, 08:05
Otsi:

Ava täpsem otsing