Y-generatsioon muudab töökultuuri

20. detsember 2014, 12:30
Kei Karlson.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141220/OPINION/141219620/AR/0/AR-141219620.jpg

Start-up-kultuur muudab kogu ettevõtluskultuuri, kirjutab GoWorkaBit kaasasutaja Tartu ülikooli ajakirjas Universitas Tartuensis.

Töötasin enne GoWorkaBiti tegemist seitse aastat värbajana firmas Manpower. Järjest enam nägin oma töös, et on vaja lahendust, kus ettevõtted saaksid kiiresti lisatööjõudu. Osalesin oma mõttega pooljuhuslikult «Garage48» teenusteteemalisel üritusel ja saime kokku uskumatult laheda tiimi. Mõtted lendasid ja võitsime «Ajujahi» eriauhinna. See tähendas, et saime otse telesaatesse valitud 40 meeskonna hulka ja pidime hakkama oma ideed edasi arendama. Mida aeg edasi, seda enam tundus, et see, mida me teeme, on äge. Esimesed kliendid saime eelmise aasta detsembris ja tuli välja, et inimesi, kes tahavad paindlikul viisil tööd teha, on väga palju. Nüüdseks on lühiajalisi tööotsi vahendav tööjõuportaal GoWorkaBit üle aasta vana.

Alustasime ootamatult ja tormiliselt, plaanisime alguses näiteks otse Suurbritannia turule minna ja Eesti üldse vahele jätta. Start-upile kohaselt oleme oma tegevuses ja plaanides teinud muudatusi vastavalt sellele, milline on klientide ja kasutajate tagasiside. Terve aasta oleme väga palju tööd teinud, alles sel suvel võtsime esimesed nädalavahetused, et perega koos olla. Nüüdseks on ka väsimus kohale jõudnud, aga õnneks ei ole me end kunagi firma heaks tööle sundinud, vaid teinud seda adrenaliini ja innuga.

Start-up-ettevõtte tegemine on parim ettevõtluskool

Ma usun, et ise start-up-ettevõtte tegemine, mille õnnestumises sa väga kindel olla ei saa, on parim ettevõtluskool. Seda on isegi raske sõnadesse panna. Olen saanud uusi oskusi ja teadmisi nii maailma kui ka enda kohta, miks ma üldse midagi teen. Oleme meie meeskonnas ilmselt kõik õppinud seda, et kui ka tundub, et me mingi asjaga hakkama ei saa, siis tegelikult saame küll. Enda kokkuvõtmine ja suure töö tegemine või siis leidlike lahenduste väljamõtlemine, et nii palju tegema ei peaks, on vägagi võimalik. Oleme õppinud turundust tegema väga väikese eelarve võimaluste piires. Ja oleme õppinud seda, kui olulised on inimesed, kellega koos töötada. Öeldakse, et kui ettevalmistus kohtub juhusega, sünnivad ägedad asjad. Ma arvan, et just nii ongi. Mul oli õnne, et idee lühiajalist tööjõudu vahendada tõi kokku sellised inimesed, kellega koos on rõõm töötada.

Kuu aega tagasi värbasime oma esimese palgatöötaja, Soome tegevjuhi. Nüüd kohtume ettevõtjatega, kes võiksid olla meie potentsiaalsed partnerid. Tuleb välja, et Soomes on kohutav bürokraatia. Tööasjade kohta on seal sadu ametiühingute poolt ette kirjutatud regulatsioone. Seal ei ole võimalik öelda, et selline töö tahab tegemist ja palk on selline. Palgatase on täpselt paika pandud – see sõltub väga mitmest asjast, näiteks kui palju sul on kogemust, kui vana oled, mis sektoris on töö. Teatud valdkondades on osaajaga töö ka keelatud. Naerame ise, et kui Soomes selle asja ära teeme, siis ülejäänud maailm on piece of cake.

Meie suur tulevikuvisioon on see, et suudaksime tööseadusandlust muuta nii, et vähemalt Euroopa Liidus oleks võimalik teha tööd seal, kus parasjagu oled. Näiteks Itaaliasse minnes saaks paariks päevaks kohvikusse tööle minna, ega peaks ootama või täitma tohutult palju pabereid. Naljakas on see, et töötamist reguleerivad täna osaliselt seadused, mis on loodud sel ajal kui isegi internetti polnud kasutusel, sotsiaalmeediast rääkimata. Maailm on vahepeal tundmatuseni muutunud. Kõik muud valdkonnad on ammu muutunud. Tahame teha tööjõuturuga sama, mis TransferWise on teinud panganduses või AirBnB hotellinduses.

Kui GoWorkaBiti olemus lühidalt kokku võtta, siis on see veebirakendus, mis annab ettevõttele võimaluse vajaduse korral endale kiiresti lisatööjõudu või asendajaid leida ning töö tegijale paindliku töövõimaluse. Ettevõte saab oma tööpakkumise lisada väga lihtsalt ja kiiresti. Ka vastuste laekumine pakkumisele on kiire. Töötada soovijate profiilil on enda kohta paar olulisemat lauset ja alati on võimalus kirjutada mõned laused ka selle kohta, miks sobiks seda tööd tegema just see inimene. Info vahetub nende kahe poole vahel ainult paari hiireklõpsuga.

Muidugi on meil kliente, kes tahaksid panna kirja pika nimekirja asjadest, mida pakutakse ja mida oodatakse, aga see meie keskkonnas ei tööta. Palju lihtsam on kiire Twitteri vormis infovahetus: 140 tähemärki, mida ühel poolel on vaja teha ja 140 tähemärki, miks teine pool seda võiks teha. Kiirus ja lihtsus on kindlasti joon, mida tahame hoida. Lihtsate ametikohtade jaoks on see täiesti piisav. Meie fookus ongi lühiajalistel ja lihtsatel töödel, mis ei nõua pikka kogemust või väga spetsiifilisi teadmisi. Iga särav ja motiveeritud inimene saab sellega hakkama.

Näiteks vajab Omniva järgmiseks hommikuks appi kolme inimest. Nad panevad üles lühikese teate stiilis: «Hei! Meil on Omniva laos kiiresti abilisi vaja. Enamik näeb televisioonist, kuidas postitöö käib, sinul on võimalus ise kohale tulla ja käed külge panna.» See teade jõuab e-postiga meie kasutajateni, kes saavad endast kiiresti teada anda, kui koht ja aeg neile sobib. Põhimõtteliselt on võimalik kohe teada saada, kes töö saavad. Pärast töö tegemist esitame meie ettevõttele tehtud töötundide eest arve ja maksame inimesele palga välja. Kuna meie teeme kogu paberitöö ja maksame maksud, ei pea selle asjaajamisega kumbki pool tegelema. Lepingud allkirjastame veebis.

Tagasiside aitab teha koostööd parimatega

Paljude noorte jaoks võib see olla esimene töökogemus. Tahame, et nad saaks hea ja õiglase kogemuse, seepärast teemegi nende jaoks kõik ametlikult ära. Me valime ka oma kliente, kellele töötajaid vahendame, et töökogemus oleks tore. Alguses oli meil mõni ettevõte, kes ei suhtunud töötajatesse hästi. Näiteks oli meil üks klient, kes pakkus mustalt raha, et jätame GoWorkaBiti vahele, tule pärast uuesti tööle. Noor ei osanud midagi küsida ja eeldas head võimalust, aga lõpuks ei makstudki talle palka välja. Selle kliendiga me enam koostööd ei tee. Noored peaks teada saama, kuidas asjad päriselt käivad. Et peab olema leping ning õigused ja kohustused on mõlemal poolel. Tööandja ei ole alati jõupositsioonil.

Tagasisidet küsime alati mõlemalt poolelt. Tööandjad kujundavad töötajate reitingu, selle alusel saame kehvemad kasutajad välja filtreerida. Iga kasutaja profiilil on näha, mis tööd on varem tehtud ja kuidas on sellega hakkama saadud. Oleme selles suhtes ranged: kui keegi oma töö tühistab või kohale ei ilmu, saab ta meilt 24 tunniks keelu, teisel korral paneme tal konto kinni. Midagi võib ette tulla, see on loomulik, aga tuleb ette teatada, et keegi teine saaks töö tegemiseks võimaluse ja ettevõttes saaks töö tehtud.

Oleme täna arendamas algoritmi, mis võtaks arvesse kogu info. Usume, et lähiajal on meil olemas süsteem, mis arvutab info põhjal ise välja, milline inimene sellele ametikohale hetkel kõige paremini sobiks. Võib-olla ei ole see kõige säravam kandidaat, parim sobivus võib sõltuda ka kaugusest või teemast. Seni toimib reitingute süsteem päris hästi. Tundub, et meil ongi lihtsalt väga toredad kasutajad. Me küsime alati inimestele hinnet. Praeguseks on tehtud tuhandeid projekte ja kõige kõrgem hinne «viis» on umbes 90 protsendil kasutajatel. Siis on natuke «nelju» ja mõni üksik «kolm». See näitab, et meie baasis on mõistlikud ja toredad inimesed, kes tahavad teha lisatööd, saada kogemusi või raha neile sobival ajal.

Oleme ka ise oma teenust kasutanud, seda nii projektide juurde töötajaid kaasates kui ka ise tööotsi tehes, et saada aru, kuidas süsteem tegelikult toimib.

Mina olin näiteks ühe päeva Viimsis Comarketi lihaletis. Hoopis teistsuguse töö tegemine andis terveks nädalaks ägeda innu. Kohalikud töötajad imestasid, miks ma nii entusiasmi täis olen ja ütlesid, et nädalaga kaob naeratus suult. Millegipärast ei tulnud neile vist isegi pähe, et see töö võiks ka meeldida. Aga mulle meeldis. Ilmselt ei tahaks ma eluaeg toidupoes töötada, aga mul ei oleks midagi selle vastu, et sinna paariks päevaks uuesti minna. Teistsuguste asjade tegemine avardab maailmapilti.

Y-generatsioon eelistab rahale paindlikkust

Lihtne töö ei pruugi sugugi igav olla. Meid kasutavad näiteks väikesed Eesti pruulikojad, kuhu on väga suur huvi tööle saada. Meie kasutajad ei tee neid tööotsi raha pärast. Nad tahavad saada vaheldust, uusi teadmisi, kogemust. Tudengitele heidetakse tööle kandideerides tavaliselt ette, et neil ei ole varasemat töökogemust. Ja ka seda, et pärast palkamist avastavad noored, et see töö ei pruugi neid huvitada. Öeldakse, et Y-generatsiooni jaoks on pidu ja muu elu tööst tähtsam. Meie kaudu saavad nad ka paari päeva või nädalaga katsetada, kas mingi töö neile üldse sobib – kuidas seda veel teada, kui ise ei proovi?

Olen ise mitmel pool rääkinud Y-generatsiooni ootustest, kuna suurem osa meie kasutajaid on selles vanuses. Praegune keskkond on nii teistsugune, et nad ootavadki tööandjalt muid asju. Need, kes noori värbavad, on vanemast generatsioonist ega saa tihtipeale aru, kuidas noored mõtlevad. Noortel peab olema tööaja või –koha puhul valikuvabadus. Töö olemus peab muutuma paindlikumaks. Ma arvan, et viie aasta pärast on osa töödest, mida praegu tehakse, ära kadunud, osa tehakse hoopis teistmoodi kui praegu. See kõik mõjutab ka seda, milline peaks tulevikus olema haridus- ja maksusüsteem.

Y-generatsiooni inimestest üle poole on öelnud, et nad ei taha kontoris tööd teha, kindlasti ei taha nad seda teha kella kaheksast viieni. Ja kui neil on valida, kas saada rohkem palka või töötada paindlikumalt, siis valivad nad paindlikuma töö. See on üks asi, millest vanemad aru ei saa. Noorte hulgas on vähe neid, kes tahaksid teha rutiinset tööd pikka aega. Ettevõtjad peavad selliste tööde peale võtma vanema generatsiooni inimesed või siis tegema töö juppideks, muutma selle olemust nii, et see sobiks noortele. Las inimesed vahetuvad kolme kuu tagant, kui neil enam silmad ei sära. Kumbki pool ei võida sellest, kui miski kellelegi ei meeldi. Osa ettevõtjaid saab sellest aru ja on valmis muutusi tegema, osa on aga õnnetud ja kurjad, samas ei oska ka midagi teha. Võimalik, et nad lihtsalt ei mõista uut generatsiooni ja nende ootusi.

Rääkisin uuest töötajate põlvkonnast viimati 50–60-aastastele Euroopa Liidu ametiühingute esindajatele. Nad imestasid, kuidas noortele pensionit koguda, kui nad töötavad nii, nagu ise tahavad. Kui noortelt küsida, kas nad pensioni peale üldse mõtlevad, siis on vastus enamasti ei. Milleks koguda praegu raha mingi kauge tuleviku jaoks. Maailm ja elu muutub kiiresti.

Töökultuur tahab muutusi

Meie töökultuur võiks liikuda selles suunas, et projektipõhist tööjõudu kaasataks julgemini kui varem. Paljud ettevõtted kardavad millegipärast, et tulevad võõrad inimesed ja näiteks tootearenduse salajane info pääseb välja. Innovatsioon saab sündida ainult avatud keskkonnas. Väljast tulevatel inimestel võib olla väga häid uusi ideid, mida ära kasutada.

Natukene on juba muutunud need ettevõtted, kes kasutavad GoWorkaBiti teenust. Meil on õnnestunud muuta veendumust, et kõik tööd on hästi keerulised ja vajavad pikka koolitust. Nad on saanud kogemuse, et hea töötaja leiab ka ilma pikkade lohisevate elulookirjeldusteta. Töö muutub kiiresti, tehnoloogia uueneb. Järjest rohkem on uusi töid, kuhu ei olegi võtta inimesi, kellel oleks selline kogemus olemas.

Spetsialistiks saamiseks ei saa enam kuluda nelja aastat, sest töö iseloom muutub palju kiiremini. Säravad silmad ja motivatsioon on samuti olulised. Mõtlesin, et kas tõmbasin ka tavatöötajaid kaasa, kui olin Comarketis positiivne ja motiveeritud? Kas see muudab olemasolevate töötajate suhtumist töösse, kui keegi uus näitab, et seda tööd on lahe teha?

Minu jaoks teeb ettevõtlusega tegelemise toredaks see, et Eestis on tugev start-up-kogukond. Neid, kelle poole pöörduda nõu või abi küsimiseks, on palju. On väga oluline, et juba kuskile jõudnud ettevõtjad on valmis alustavatele tagasisidet andma. Oleme ka ise selleni jõudnud – praegu «Ajujahi» saates osalevad meeskonnad küsivad meie käest nõu ja eks me siis püüame seda nii hästi kui võimalik anda. Ettevõtluses on avatus ja sõbralikkus sama vajalikud kui töökus. Isegi kui võistleme teistega mõnel konkursil investeeringute saamises, räägime tihti omavahel läbi, mis meil on plaanis või mida saaksime koos teha. Ma loodan, et vaenulikku konkurentsitunnet ei teki ka tulevikus. Loodetavasti muudab selline start-up-kultuur ka suure ettevõtluskultuuri avatumaks ja paindlikumaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. December 2014, 13:53
Otsi:

Ava täpsem otsing