Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tublit tervisekäitumist tasub toetada
Georg MännikFoto: Erakogu
Tervis on igaühe kõige väärtuslikum varandus ning varanduse omanikul peab olema piisav ja ammendav teave selle kohta, samuti õigus ja ressurss teha sellesse puutuvaid otsuseid iseseisvalt, kirjutab sotsiaalekspert Georg Männik.
Tervisekontrollide, sh enesejälgimise ignoreerimine võib viia elukvaliteedi halvenemiseni, haiguste hilinenud avastamisest tingitud oluliselt kallimate ravimeetodite kasutamiseni, kehvemate ravitulemusteni või eluea lühenemiseni.
Esimesel juhul on see inimese enda asi, kas ta tahab head tervist ja elada kõrge vanuseni täisväärtuslikku elu. Teistel nimetatud juhtumitel on aga suurem halb mõju ühiskonnale. Hilinenud ja kalli ravi ning järelravi maksab ühel või teisel moel kinni ikkagi anonüümne maksumaksja.
Sageli me ei tunneta, et tervis on kõige suurem isiklik väärtus ja vara, millesse peab järjepidevalt investeerima ning mis vajab hooldust. Selleks, et suhtumist muuta, peaks trahvi asemel mõtlema pigem motivatsioonile ja vastutuspädevuse piiritlemisele.
Omavalitsuste puhul on asi suhteliselt selge. Nende ülesandeks võiks olla esmatasandi tervishoiu infrastruktuuri toetamine. Praegu on see peaasjalikult perearstide endi mure. Kui omavalitsusel ressurss puudub, siis on ilmselt tegemist jätkusuutlikkuse kaotanud üksusega.
On mitu võimalust, kuidas motiveerida tööandjaid oma töötajate, st kvalifitseeritud tööjõu tervist hoidma. Hea võimalus oleks laiendada tänast töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Tööandja kohustuste, pigem õiguste hulka võiks kuuluda maksuvabalt toetada oma töötajaid tervisedendamise ürituste, aga ka teatud piires esmatasandi raviteenuste eest tasumisel. Siia võiks olla kaasatud ka haigekassa, st võiks kompenseerida tööandja osalust.
Ja lõpuks – kuidas inimest motiveerida? Selleks on kaks tingimust: inimestele kättesaadav ja asjakohane info oma tervisest ning õigust teha oma valikuid esmaste terviseteenuste saamisel. Ehk siis info peab olema selline, mis annab eeldused oma terviseseisundi hindamiseks. Ja kui inimene võtab vastu otsuse, saab ta minna maksevõimelise patsiendina vastava arsti juurde.
Raha inimesega kaasaliikumist saab korralda mitmel moel. Näiteks inimesel võib olla õigus teatud summade piires aastas oma sissetulekutest kasutada tervise hoidmiseks ja edendamiseks. Või nagu öeldud juba tööandjate kaasamisel – ka haigekassa võiks siis teatud piirides inimese kulutusi korvata.