Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Päästke väikeettevõtjad

    Buildit.ee riistvara ärikiirendi kaasasutaja ja tegevjuht Aleksander Tõnnisson.Foto: Erakogu

    Riigi ülesanne on ettevõtjaid toetada ning väikeettevõtetele soodustuste tegemisel võiksime õppida endast edukamate, näiteks Saksamaa kogemusest, soovitab Buildit.ee riistvara ärikiirendi kaasasutaja ja tegevjuht Aleksander Tõnnisson.

    Lõviosa Eestis registreeritud ettevõtetest on väikeettevõtted. Ise samuti mikroettevõtjana tegutsedes usun, et ka indiviidi tasandil on võimalik mõjutada elu riigis. Kahjuks ei tunne ma aga, et minu olemasolu ettevõtjana on Eesti riigile vajalik, pigem vastupidi. Ettevõtjad on riskialtim, aktiivsem, jõulisem ja edasiviivam osa elanikkonnast ning riigi ülesanne on neid toetada ja motiveerida oma tegevust jätkama.
    Väikeettevõtluse edendamiseks peaksime võtma eeskuju ja õppima endast edukamatelt. Järgnevad ettepanekud toetuvad näiteks Saksamaa näitele ning puudutavad ainult väikest osa erinevatest soodustustest väikeettevõtetele ühe maailma suurema eksportööri õigusruumis.
    Sõiduautode maksustamise puhul oleks õiglane, kui erisoodustus erasõitudele arvutatakse reaalsete kulude põhjal, mitte pastakast imetud 30 senti kilomeetri kohta valemi alusel. Absurdne ja igasuguse loogika vastane on sisendkäibemaksu mahaarvamine 50% ulatuses, kui autot kasutatakse ka isiklikuks tarbeks, kuna viimane tähendab niikuinii erisoodustuse tasumist. Võiksime võtta üle Saksamaal kasutuses oleva süsteemi, kus erisoodustus arvutatakse sõiduki soetusmaksumuse põhjal, s.o erisoodustust makstakse 1% sõiduki maksumuse pealt iga kuu kohta, kui sõidukit kasutati ka erasõitudeks. Lihtne, loogiline ja õiglane, mistõttu keegi ei nurise ja kõik maksavad.
    Raamatupidamine väikeettevõtjatele. Oluliselt võiks vähendada raamatupidamise koormust, kehtestades käibepiirmäära (nt 250 000 eurot aastas), milleni ei teki kahekordse raamatupidamise kohustust. Saksamaal näiteks vähem kui 500 000 eurot käivet genereerivatel ettevõtjatel kulude konteerimise, päeva- ja pearaamatu pidamise kohustust ei ole, mis hoiab oluliselt kokku aega firma põhitegevuste jaoks. Majandusaasta aruandena esitatakse vabas vormis kokkuvõtlik kulud vs tulud tabel.
    Samuti peaks ettevõtjal olema võimalus valida kassa- või tekkepõhise raamatupidamise vahel. Eestis seda valikuvabadust enam ei ole, mis tähendab paljude väikeettevõtete jaoks niigi väheste käibevahendite kandmist riigieelarvesse, isegi juhul kui klient arvet ära ei maksa. Suuremate arvete puhul võib see kaasa tuua palkadega viivitamist või sootuks pankrotti minekut.
    Raamatupidamise koormust peaks teatud ärialadel, kus kulude ja tulude proportsioon on etteaimatav ja ajas muutumatu, vähendama suisa tasemeni, et on lubatud teatud protsent käibest arvata kuludesse. Selline lihtsustus on tehtud Saksa õigusruumis nt pagaritele, juuksuritele, advokaatidele jt tegevusvaldkondadele, kus käive on korrelatsioonis selle tekitamiseks tehtud kulutustega.
    Firma kahjumi mahaarvamine isiklikust maksustavast tulust oleks riigipoolne märk, et ettevõtja võetavaid riske väärtustakse. Lisaks sellele võiks ettevõtte omanikul olla õigus loobuda osa sotsiaalmaksu tasumisest enda töötasult, loobudes ühtlasi ka tulevikupensionist. Saksa riik teab, et ettevõtjaks hakkajatel on piisav oskus ja motivatsioon paigutada oma vahendid paremini, kui seda teeb riik või suvaline teise samba fond. Eesti on siin aga võtnud vastupidise hoiaku, jättes juhatuse liikmeid automaatselt ilma töötuskindlustusest isegi juhul kui töötuskindlustuse maks on tasutud.
    Ühtlasi võiks kasutusele võtta uue mõiste lisandväärtusmaks. Viimast kasutatakse eelkõige ettevõtluskeskkonnas ning lisandväärtusmaks kannaks oma nimes käibemaksu tõelist olemust ettevõtete seisukohast, s.t maksustatakse ainult see osa tegevusest, mis on loonud tootele lisa väärtust. Sellest on vaja ettevõtjatel aru saada, aga ka tavakodanikul. Täna rääkides käibemaksust ja selle tagastamisest, on tavakodanikul arusaam, et ettevõtjad ei maksa käibemaksu ja see on vale. Maksavad küll, kõigepealt kaupa sisse ostes ja siis uuesti müües, selle osa pealt mille võrra on kaup (või teenus) välja minnes kallim.
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
  • Hetkel kuum
Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
USA riigivõlakirjade tootlus tõusis viie kuu kõrgeimale tasemele
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
FT: Venemaal miljardeid teeniv Austria pank reklaamis laienemisplaane
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.