Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tark laen elavdab majandust

    Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson.Foto: Veiko Tõkman

    Kui Reformierakond räägib, et laen on halb ja seda tuleb igal juhul vältida, siis numbrid räägivad teist keelt, kirjutab riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson.

    Valitsussektori võlg on viimaste aastatega peaaegu kahekordistunud 1,85 miljardi euroni. Suur osa sellest on kulunud teiste riikide abistamiseks. Mõistlik oleks Eestil aga emiteerida riigivõlakirju selleks, et ära teha olulised taristuprojektid. Sellega elavdaksime majandust ja looksime töökohti, millelt riik võidaks omakorda maksutulu.
    Investorid ütlevad, et kui me ei kasuta Euroopa rahatrükiga tekkinud olukorda ära, võime kaotada palju. Mikk Talpsepp kirjutab 6. veebruari Äripäevas ilmunud arvamusloos "Jääme vabatahtlikult vaesemaks?", et kui praegu on meie elatustase umbes 70 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, siis hiljem, pärast rahatrükiprogrammi, millest Eesti ei saa osa, sest ei toeta enda majandust, võib Eesti võrreldes teistega vaesuda ja elatustase langeda 60 protsendini ELi keskmisest. Reformierakonda peaks vähemalt seegi seik mõtlema panema, kuna unistus Euroopa viie rikkaima riigi hulka jõudmisest hakkab üha enam tuhmuma.
    Laenu võtta või võlakirju emiteerida tuleb mõistlikult ja laiemat visiooni omades. Investeeritud raha peab looma töökohti ning sellega ei tohi kustutada tuld, nagu me nägime Estonian Airi puhul. Tegutseda tuleb enne, kui me peame hakkama tegelema tagajärgedega.
    Oluline on niisiis, kuhu raha suunata. Enne meid on mitmed riigid majandusseisaku aastatel käivitanud taristuprojekte majanduse elavdamiseks. Eesti on seni loobunud teemaksust raskeveokitele, sest meie teed on halvas korras. Samas, kas praegu poleks mõttekas ehitada välja Tallinna-Tartu maantee või teha korralikuks Tallinna ja Pärnu vaheline tee.
    Miks mitte mõelda suurelt ning vaagida tõsiselt Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli rajamist. Tunnel hoogustaks majandussidemeid meist jõukama põhjanaabriga ja parem ühendus suurendaks siinset elatustaset. Kui me Rail Balticut peame reaalseks projektiks, siis ei ole ka Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel võimatu. Mitte midagi tehes ei saa ka midagi praemaks muutuda.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.