Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saadikute arv sõltugu Eesti elanike arvust

    TTÜ vilistlane Mari Eek.Foto: Mariann Lukka

    Tallinna Tehnikaülikooli vilistlane Mari Eek teeb ettepaneku, et lisaks riigikogu liikmete arvu vähendamisele tuleks see ühtlasi siduda Eesti rahvaarvuga. Praeguse seisuga võiks saadikuid olla 67.

    Jüri Raidla tegi ettepaneku alustada juba aastaid paigal tammuvat riigireformi riigikogu liikmete arvu vähendamisest. Mina lisaksin rahvaesindajate arvu vähendamise ideele veel ühe täiendava dimensiooni: vähendame rahvasaadikute arvu nii, et seome riigikogu liikmete arvu Eesti rahvaarvuga.
    Diskussioone riigikogu liikmete arvu üle on peetud varemgi. Optimaalseks rahvaesindajate arvuks on pakutud numbreid alates 41st, aga on ka peetud vajalikuks riigikogu liikmete arvu hoopis suurendada. President Lennart Meri pooldas riigi lihtsamaks muutmise eesmärgil parlamendiliikmete arvu vähendamist 81 rahvaesindajani.
    Eesti rahvastik vananeb ja väheneb. Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt elab 2040. aastal Eestis ligikaudu 1 195 000 inimest. Seda on 117 000 inimese võrra ehk kokku Pärnu, Narva ja Viljandi linna elanike arvu jagu vähem kui täna. Veelgi enam: Eurostat prognoosib, et 2080. aastaks on Eesti rahvaarv kahanenud 1 029 443 inimeseni.
    Ehkki Eesti rahvaarv on taasiseseisvumise järgsetel aastatel tublisti vähenenud, on hääleõiguslike kodanike arv suurenenud. Peamiselt seeläbi, et hulgast määratlemata kodakondsuseta isikutest on saanud Eesti kodanikud. Märkimisväärselt on suurenenud ka alaliselt välisriikides elavate hääleõiguslike Eesti kodanike arv: kui 2007. aastal oli välisriikides elavaid määratud valimisringkonnaga hääleõiguslikke Eesti kodanikke 10 437, s.o 0,78% Eesti rahvaarvust, siis käesoleva aasta riigikogu valimisteks on valimisringkond määratud 61 694 alaliselt mõnes välisriigis elavale Eesti kodanikule, moodustades juba 4,7% Eesti rahvaarvust.
    Kuna riigikogu näol on tegemist Eesti rahva esinduskoguga ja riigikogu liige on rahva esindaja, teen eeltoodule tuginedes ettepaneku siduda riigikogu liikmete arv Eesti rahvaarvuga (mitte aga valimisõiguslike isikute arvuga). Kui esindatavaid jääb järjest vähemaks, võiks loogilise sammuna väheneda ka nende esindajate arv. Vastasel juhul võime mõningate liialdustega öeldult olla aastate pärast silmitsi olukorraga, kus Eesti on rahvast tühjaks jooksnud ja kogu elektoraat asub välismaal, Eestisse aga on jäänud vaid need 101 rahvaesindajat.
    Riigikogu liikmete arvu sidumine rahvaarvuga võiks olla oluline abinõu ka Eesti riigi kestliku arengu seisukohalt. Kui esinduskogu liikmete arv oleks otseselt seotud meie rahvaarvuga, oleksid parlamendisaadikud ehk enam motiveeritud tegelema Eesti pikaajalise arengu perspektiivide ja jätkusuutlikkuse seisukohalt oluliste küsimustega ning mõtlema järgmisest valimistsüklist kaugemale, sest vastasel juhul ei pruugi vähenenud saadikukohtade tingimustes enam kõigile tänastele parlamendiliikmetele tulevikus kohti jätkuda.
    Oleme täna olukorras, kus ühe rahvasaadiku kohta on meil ligi 13 000 elanikku – see suhtarv on umbkaudu poole väiksem kui enamikes Euroopa riikides. On tõsi, et väike riik ongi luksus, aga situatsioonis, kus riigi toimimiseks vajalikud seadused on suures osas valmis (seaduste väljatöötamine on määratletud kui riigikogu põhitöö) ei tundu 101liikmelise esinduskogu pidamine enam ratsionaalne.
    Ühe võimaliku variandina pakun välja järgmise lahenduse: 51 saadikukoha olemasolu parlamendis oleks n-ö fikseeritud ja kindel – selleks, et tagada riigikogu funktsioneerimine ja erinevate ühiskonnagruppide esindatus. Edasi võiks iga 1 000 000 elaniku piiri ületava 20 000 elaniku kohta lisanduda üks parlamendikoht. Toon näite: käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga on Eestis 1 312 300 elanikku; sellest lähtuvalt võiks riigikogu liikmete arv eeltoodud loogikat järgides praegu olla 51 + 15,6 = 66,6. Tulemuse ümardamisel ülespoole paaritu arvuni saaksime 67 parlamendikohta.
    Võttes aluseks statistikaameti rahvastikuprognoosi ja kasutades juba eelkirjeldatud arvestusloogikat, võiks Eesti rahvaarvu muutusest tulenevalt olla 2040. aastal riigikogus kohti 61 saadikule. Kindlasti tasub nimetatud ettepanekute valguses kaaluda terve riigi muutmist üheks valimisringkonnaks.
    Pole kahtlustki, et riigikogu liikmete arvu muutmine, mis eeldab muu hulgas põhiseaduse muutmist, vajab laiapõhjalist diskussiooni ja põhjalikult läbimõeldud samme. Aga pelgalt see argument, et traditsiooniliselt on riigikogu kujunenud 101liikmeliseks, ei saa olla kuidagi põhjus muudatuste vajalikkuse eitamiseks.
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.