Tulevased tipud tuleb leida varakult

On väga levinud idee, et meie väikese rahvaarvu tõttu vajab Eesti rohkem erinevate valdkondade (tipp)spetsialiste, kes aitaksid majandust edasi arendada. Ometigi hakatakse tulevasi tippspetsialiste otsima alles karjäärilaatadel ülikooli lõpuaastail, mis on aga paratamatult hilja, sest mitu olulist valikut on selleks hetkeks juba tehtud ning hulk karjäärivaliku uksi sulgunud.

Tänapäeva ametid ja spetsialiseerumised on üha keerulisemad. Seega on arusaamatu, miks eksisteerib praktika ainult kutseharidussüsteemis. Keskkooliõpilased saavad paremal juhul osaleda mõnel töövarjupäeval ning teoreetilisel tasandil karjääriõpetuse kursust läbida, kui see nende koolis eksisteerib, aga see pole piisav tulevikus spetsialiseerumiseks.

Õigete valikute toetamiseks ja tekitamiseks tuleb teha karjääriõpetuses revolutsiooni juba gümnaasiumis ning lubada üldhariduskoolide õpilastele vähemalt valikainete mahus osaleda ettevõtetes praktikal, et oma tulevikuplaanidesse selgust tekitada.

Tuleviku juhtivad ametid eeldavad kindlate oskuste ja aineteadmiste lihvimist juba keskkoolis ning see eeldab sügavamat arusaamist sellest, mida kõige enam nõutud spetsialistid igapäevaselt teevad. Praktika läbivad küll autolukksepad ja pagarid, ent akadeemilist haridusteed pidi liikuvad õpilased ei saa tutvuda sellega, mida teeb näiteks ajukirurg või anestesioloog; mille poolest erinevad süsteemiarhitekti ja süsteemianalüütiku tööd; millele peaks keskenduma mehaanika-, elektri- või kosmoseinsener.

Seetõttu on ka suurimaks ülikooliõpingute katkestamise põhjuseks valed erialavalikud, sest õpilased ei tea piisavalt ei eriala sisu ega tulevikuperspektiivide kohta. Siin aga ongi haridussüsteemi kohustus ning erasektori võimalus tulevasi tööturule sisenejaid mõjutada.

Koostöös koolidega loodav praktikasüsteem aitaks erasektoril võtta rohkem vastutust tuleviku tööjõu loomisel ning lisaks leevendada survet haridussüsteemile. Praktikasüsteem eeldab, et eraettevõte on valmis koostöös oma piirkonna koolidega pühendama veidi aega, et luua toimiv praktikaprogramm. Seejärel on ettevõttel võimalik näiteks motivatsioonikirjade alusel valida praktikale osalema kõige huvitatumad, andekamad ja suurima tulevikupotentsiaaliga õpilased.

Tulevase võimaliku biomeditsiini valdkonna spetsialisti praktika võiks koosneda näiteks külastusest ülikooli loengutesse, töövarjutamisest mõnes ravimilaboris, päevast laboriassistendina. Ning praktika saaks hinnatud näiteks mõne projekti või analüüsiva tegevuse abil.

Tulevane IT-spetsialist aga võiks näiteks varjutada projektijuhti, arendajat ja süsteemiarhitekti ning praktilise ülesandena luua teoreetilise või praktilise IT-arenduse projekti, mis vastaks tema hetketasemele ning kasutaks ära praktikal saadud teadmisi.

Valikulise praktika sisseviimine annaks võimaluse just andekatele õpilastele, kellega tänapäeva koolil pole võimekust tegeleda, leida varakult oma kirg ning hakata üles ehitama oma karjääri. Olles sisuliselt tuttavam neid huvitavate ametitega, on neil võimalik keskenduda õigetele ainevaldkondadele juba gümnaasiumis ning valida parim võimalik eriala ülikoolis. Neil on loodud ka juba esimesed kontaktid tuleviku töövaldkonnas, mis võimaldab leida ka mentoreid. Õpilased teevad pikas perspektiivis teadlikumaid valikuid ning jõuavad lihtsamini eneseteostuseni.

Ettevõtetele annab praktikakohtade loomine võimaluse mõjutada otseselt neile tulevikus tööle tulevate spetsialistide kvaliteeti. Lisaks lubab praktika neil tutvustada laiemalt kõige suurema töötajatepuudusega ametikohti ning otseselt leevendada ettevõtte värbamisprobleeme.

Riigi vaatepunktist aitab aga uus süsteem paremini ühildada tööturu ja tööandjate ootuseid tööturule sisenejate oskuste ja teadmistega.