Eesti majanduselu edendamiseks on otstarbekas luua tugev Eesti Arengupank, millel on investori, visionääri, ettevõtete ja ametnike koostöö korraldaja ning kreeditori roll, kirjutab Nurkse instituudi doktorant, Tartu volikogu liige Imre Mürk.
Kui ühendada tugevaks Eesti Arengupangaks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Kredex, Eesti Arengufond, Maaelu Edendamise Sihtasutus, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja maakondlikud arenduskeskused, saaksime tugeva organisatsiooni, mis aitaks Eesti ettevõtjatel teha kasvuks ja uute töökohtade loomiseks tarvilikke investeeringuid ning ehitada sild ametnike ja ettevõtja huvide vahel.
Tugev Arengupank suudaks senisest pädevamalt esitada riigile süstemaatilisi soovitusi Eesti majanduse- ja innovatsioonipoliitika kohta, luues tervikliku ettekujutuse arengu võimalustest ja kitsaskohtadest. Selleks tuleb luua tugevamad koostöösidemed Arengupanga ja akadeemilise maailmaga (ülikoolidega). Eesti innovatsioonipoliitikal puudub praegu ühtne selgelt mõistetav alus. Selle asemel on palju killustatud tegevusi (ettevõtlus-, teaduspoliitika jms). Tugev Arengupank saaks riigikogule anda pikaajalise vaatega poliitika kujundamiseks vajalikke taustaanalüüse.
Arengupanga roll võiks olla ka investeerimine ja iduettevõtete initsieerimine avaliku sektori ettevõtlusega alustamiseks ja kasvuks vajaliku kapitali fondina. Eestis on omakapitali pakkumine väga vähene, seega on ilmne vajadus avaliku sektori fondi järele. Kui erariskifondid teevad otsuseid eelkõige fondi majanduslikku kasu silmas pidades, siis riigi omanduses investoril on võimalus siduda ja/või mõjutada Eesti majanduses innovatsiooni ka investeerimis-strateegiaga (Soome arengufond Sitra teeb seda hoolega, ehitades Helsingis nt targa maja linnakut).
Lisaks start-up-ettevõtete toetamisele oleks otstarbekas perioodiliselt korraldada nn tehnoloogia-ümarlaudasid teadlaste ja ettevõtjate vahel, et otsida (koostöös erasektori ja liitudega) võimalusi Eesti teadussüsteemi paremaks rakendamiseks start-up-ettevõtluse vankri ette. Teadupärast on Eesti innovatsioonisüsteemi suurimaks puuduseks seoste puudumine teadusliku tipptasemega teadusvaldkondade ja tehnoloogiaettevõtluse vahel.
Arengupanga kolmas ülesanne võiks olla tõhusam koostöö ministeeriumide ja rakendusüksustega, ning Eesti majanduspoliitiliste sammude kavandamise oskusteabe vahendamine, et saavutada ettevõtete tootlikkuse (ja sellega kaasneva ekspordivõimekuse) ning uuenduslikkuse kasv. Majandusministeeriumi praegune probleem on selles, et ostes ise eraturult sisse analüüse, saavad nad enamasti lõpptulemuse, aga harvem uusi ja terviklikke tööriistu poliitika kujundamiseks. Arengupank võiks seda teadmist välisriikidest Eestisse vahendada ning olla ühtlasi puhver, kuhu see teadmine võiks akumuleerida.
Neljandaks, Eesti Arengupangal võiks olla senisest aktiivsem vahendaja roll era- ja avaliku sektori koostöö edendamisel, käivitades kord aastas toimuva arengufoorumi, kus kohtuks poliitikakujundajad ning ettevõtjad. Selle eesmärgiks võiks olla saavutada rahvuslik kokkulepe tööstuspoliitikas. Võiks kaaluda ideed koostada Arengupanga eestvedamisel: a) rahvusliku kokkuleppena Eesti töötleva tööstuse tehnoloogiateekaardid (mis tehnoloogiad aitaks ettevõtjate meelest kaasa nende äri kasvule, tööstusharude lõikes) ning b) käivitada ettevõtjate ja ametnike vahelise regulaarselt koos käiva tehnoloogiaümarlaua, mille eesmärk oleks siduda ettevõtete tehnoloogilised vajadused oma äri ja tootlikkuse edasiseks kasvuks.
Tasuks tõsiselt kaaluda Arengupanga tegevusse regionaalarengu vaate sissetoomist. Võiks kaaluda mõte kavandada koostööd siseministeeriumi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega rahastamisel käivitatud piirkondlike kompetentsikeskustega (paadiehituse keskus Saaremaal, taastusravimeditsiini arenduskeskus Läänemaal jt). Arengupank saaks maakondlikele kompetentsikeskustele pakkuda tuge start-up-ettevõtluse alal (aidates kohalikel ettevõtetel disainida rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaid ärimudeleid).
Eesti Arengupank võiks tegeleda strateegilise arenguseirega, mille klassikaline funktsioon on pakkuda innovatsioonipõhises majandussüsteemis pikaajaliste strateegiate kujundamisel tuge. Seda saab teha, kirjeldades võimalikke tulevikustsenaariume olemasolevate teadmiste ja muutujate põhjal (analüüsides näiteks lähiajal teaduselaboritest kommerts-kasutusse tulevaid tehnoloogiaid, demograafilisi muutusi, turgusid, poliitilisi muutusi, mis loovad uusi turge jms).
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!