Jätkusuutlikkus kui edukuse alus

Ilmselt ei kahtle enamik ettevõtjatest, et jätkusuutlikkus on ärisektoris tõsisemaks toimetamiseks hädavajalik. Lühiajalised ja kiirele kasumile orienteeritud äriprojektid võivad olla loomulikult ka rahaliselt edukad, eriti kui järgitakse kõiki seadusi ja tegutsetakse eetiliselt (võttes eelduseks, et me defineerime edu laiemalt ja loeme ainult ausat äri edukaks), kuid professionaalse ettevõtluse põhieesmärk on ilmselt siiski pikaajaline ja kohanemisvõimeline äri, mis loob stabiilset lisaväärtust.

CSR ehk traditsioonilisema tõlgenduse järgi Corporate Social Responsibility (ettevõtete sotsiaalselt vastutustundlik tegevus) on teema, mis viimastel kümnenditel on tormiliselt arenenud. Ka Eestis mõõdetakse ja hinnatakse ettevõtete ühiskondlikult vastutustundlikku tegevust juba mitu aastat selleks ellu kutsutud jätkusuutliku ettevõtluse indeksiga. Samuti on loodud Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, mis ühendab selle valdkonna eestkõnelejaid, edumeelsemaid kohalikke organisatsioone ja (äri)ühinguid.

Huvitav ja oluline on kindlasti tähelepanek, et kui 10–15 aastat tagasi eeldas ca 10% globaalsetest suurettevõtetest oma partneritelt CSR-alast mõõdetavat tegevust ja programmi, siis täna on vähem kui 10% juhtudel see koostöötingimustest väljas. Praktikas tähendab see, et kui mõni kohalik ettevõte soovib pakkuda teenust või osutada allhanget mõnele rahvusvahelisele suurkorporatsioonile, siis ilma CSR-programmita ta lihtsalt ei kvalifitseeru. Paremal juhul kaotab suure hulga väärtuslikke punkte, mis vähendab märgatavalt võistupakkumise võiduvõimalusi.

Teine oluline muutus vastutustundliku ettevõtluse valdkonnas on see, et järjest enam kasutatakse lühendis CSR tähe S (social/sotsiaalne, kõige laiemas mõistes siiski) asemel sõna sustainable ehk jätkusuutlik, mis teeb kokku (korporatiivne) ettevõtete jätkusuutlik ja vastutustundlik käitumine.

Siit jõuamegi tagasi pealkirja juurde. Kui me otsime võtit või teed edu ja edukuse juurde, siis tegelemine vastutustundliku jätkusuutlikkuse (CSR ehk Corporate Social/Sustainable Responsibility) teemadega sügavuti ja laiuti ning Eestis näiteks ka vastavas indeksis osalemine on kahtlemata samm õiges suunas. See võib avada kohalikele ettevõtetele mitmeid uksi ja uusi võimalusi. Mis aga tegelikult kõige tähtsam – see aitab paremini keskenduda jätkusuutlikule tegevusele ja seeläbi tõsta konkurentsivõimet, eriti pikas perspektiivis ja rahvusvahelises kontekstis.

Kui jätta kõrvale võimalik otsene riigipoolne rahaline tugi kohalike tugiorganisatsioonide ja mittetulundusühingute (sh Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum ja jätkusuutliku ettevõtluse indeks) toimimisele ja arendamisele, mis oleks kindlasti ka abiks selle teema teadvustamise kiiruse kasvatamiseks, siis on on olemas kaks suurt ja põhimõttelist otsust või määratlust, mida on riigi tasemel Eestis võimalik teha valdkonna arenguhüppe saavutamiseks minimaalsete kuludega.

Esiteks, lisada ühe eeldusena jätkusuutliku ettevõtluse indeksis osalemine riigihangetesse, nagu seda teevad rahvusvahelised suurettevõtted oma võistupakkumiste kutsetes ja tingimustes ühel või teisel moel. Eestis võiksid riigihangetel pakkujad omada näiteks vähemalt pronkstaset (70% 100-st võimalikust) jätkusuutlikkuse indeksis ja ilma vastava programmita poleks võimalik kvalifitseeruda.

Võimalik oleks ka lihtsalt proportsionaalselt vähendada punktisummat vastutustundliku ettevõtluse osa arvel, kui seda pakkujal ette näidata pole. Vastutustundlikku ja jätkusuutlikku tegevust arvestava osa maht võiks olla siis vähemalt 10% aga miks mitte ka enam.

Teiseks, anda riigiettevõtete nõukogudes riiki esindavatele nõukogude liikmetele selge ülesanne tegutseda aktiivselt jätkusuutlikkuse indeksis osalemise ja miks mitte ka Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga liitumise nimel. Teisisõnu suunata Eestile kuuluvaid ettevõtteid osalema jätkusuutliku ettevõtluse indeksis Eestis ja püüdlema seal kõrgemate tasemete kvaliteedimärgiste poole. Või osalema mõnes rahvusvahelises analoogses (kuid veelgi suuremas ja detailsemas) jätkusuutlikkust ning vastutustundlikkust hindavas programmis.

Juhul või teisel pole oluline vorm vaid sisu ja tulemus – märgatavalt suurem tähelepanu oluliste tegevuste jätkusuutlikkusele, mis võib osutuda määravaks konkurentsieeliseks, eriti aga tugev positiivne ning märgiline sõnum, mida sellega avalikkusele ja ärisektorile edastatakse.