Vabaerakonnal on vabadus jääda opositsiooni

Eile õhtul ETV eetris olnud telesaade "Foorum" viitab aga sellele, et uued jõud parlamendis võivad osutuda oravatele pähkliks, mida neil on keeruline katki hammustada ning koalitsiooni moodustavad koos Reformierakonnaga hoopis sotsid ja IRL. See oleks valitsusliit, kus Reformierakond tunneks end väga kindlalt.

Kui nende valimiste kaotajad IRL ja sotsid on oma poliitika teostamiseks pidanud kõige olulisemaks valitsusliitu jõudmist, siis kaks uut parlamendierakonda EKRE ja Vabaerakond paistavad olevat parteid, kes ei pea praegu opositsiooni jäämist enda jaoks suureks probleemiks. Seetõttu ei kavatse nad ka valimistejärgses eufoorias ennast valitsust moodustavale Reformierakonnale odavalt müüa. EKRE-l pole keeruline end meelekindlana näidata, sest nende võimalused Reformierakonna ja sotsidega uude koalitsiooni jõuda on olematud. Vabaerakonna võimalused on palju paremad, kuid Vabaerakond teeb pikas perspektiivis õigesti, kui valib riigikogus alustuseks opositsioonile mõeldud pingirea.

Reformierakonna senine käitumine on näidanud, et pärast valimisi kampa võetud koalitsioonipartner vahetatakse järgmiste riigikogu valimiste eel välja. Muidugi ei saa sellest järeldada, et sarnane muster kordub ka äsja valitud riigikogu ajal, kuid Taavi Rõivase valitsusse minevad erakonnad peavad selle tulevikuvõimalusega paratamatult arvestama. Eriti kui koalitsioonis suudetakse Reformierakonna kõrval heas mõttes silma paista ja muututakse ohtlikuks konkurendiks.

Kahest Reformierakonna praegusest partnerist vähemalt ühte võib tabada tulevikus IRLi saatus ehk tõenäoliselt ei jää praegu toimuvad koalitsioonikõnelused uue riigikogu koosseisu ainsaks.

Praegu valitsusliitu trügimine ei pruugi Vabaerakonnale olla pikas perspektiivis kasulik. Selle seletas eilses telesaates "Foorum" hästi ära Vabaerakonna nimekirjas riigikokku pääsenud Jüri Adams, kes enda kinnitusel soovitab mõttekaaslastel liikuda edasi samm-sammult ehk jääda alguses opositsiooni.

Adamsi lähenemine on mõistlik. Vabaerakond on meeskond, mille paljudel liikmetel puudub riigikogus töötamise ja võimuliitu kuulumise kogemus. See on meeskond, mis pole saanud piisavalt harjutada kokkumängu. Valitsusse minekuga kaasneb risk, et nad kaotavad oma näo, kartellistuvad või lagunevad ning lõpuks tõstab Reformierakond nad tühjaks pigistatud sidrunitena opositsiooni. Nelja aasta pärast toimuvatel valimistel nad enam valijate toetust ei pälvi ning riigikogus esindatud erakondade arv taas kahaneb.

Vabaerakonna valimisedu üheks põhjuseks on osa valijate ootus muutusteks. Kui Vabaerakond otsustab minna valimistel väga tugeva tulemuse teinud Reformierakonnale appi valitsusliitu moodustama, siis peab uue valitsusliidu koalitsioonileping ka neid Vabaerakonna lubatud muutusi sisaldama. Vabaerakonna valija ei lepi vanade parlamendiparteide valimisjärgsete tüüpiliste vabandustega, et koalitsioonikõnelustel polegi võimalik erakonna jaoks kõiki olulisi valimislubadusi koalitsioonileppesse saada.

Teisalt aga tuleb arvestada, et Reformierakond sai valimistel väga tugeva mandaadi. Neil on 30 kohta Vabaerakonna 8 koha vastu ehk painutama ei pea end mitte oravad, vaid oma valimislubadustega paindlikud peavad olema Reformierakonna koalitsioonipartnerid.

Valimistele järgnenud ööl jõudis Eerik-Niiles Kross juba ristida Reformierakonna, sotside ja Vabaerakonna valitsusliidu vareste koalitsiooniks. Pean tõenäoliseks, et see nimi jääb oma aega ootama. Kõige ladusamalt läheks Reformierakonna jaoks vana kolmikliidu ehk reformi, sotside ja IRLi võimuliidu loomine. Sotsid ja IRL on nende valimiste suurimad kaotajad ning valmis Reformierakonnale tegema enim järeleandmisi. Lisaks oleks sellel võimuliidul ka riigikogus suurem toetus võrreldes vareste koalitsiooniga.

Vana kolmikliitu on Reformierakonnal ka mugavam endale allutada ning juhtida, sest nii IRL kui ka sotsid teavad, et Reformierakonna varumeeste pingil istub 8 vabaerakondlast, kes vajadusel väljakule kutsutakse.