Suurus on oluline

E-residentsuse meeskonnale laekub iga päev lugusid varieeruvatest vajadustest, kuid enamikul on vaja juriidilist keha ja pangakontot Euroopa Liidus, mida nad saaksid ise distantsilt juhtida.

E-residentsuse meeskonna poole pöördus tõlk Taiwanist. Igapäevatöös tõlgib ta Euroopa tipp-professorite teadustöid ja teeb neile keelekorrektuure. Tal on mure – Euroopa ülikoolid tahavad saada temalt Euroopa Liidu arvet, aga ta elab ja toimetab igapäevaselt Taiwanis. Kas Eesti e-residentsusega saaks ta luua endale ELi ettevõtte, avada pangakonto ja opereerida seda kõike iseseisvalt Taiwanist?

Kunstnik Ukrainast ütles, et müüb veebis oma pilte. Kliente on nii Ukrainast kui väljastpoolt. Mahud võiksid olla suuremad, eriti Lääne-Euroopast, kui ta saaks endale PayPali kasutaja või usaldusväärse konto. Kas Eestis olev ettevõte ja pangakonto lahendaksid tal selle probleemi?

Kasvamiseks peab ettevõte suurendama oma käivet. Rohkem käivet tähendab üldiselt rohkem müüki ja kliente. Kuigi oleme e-residentsuse projektiga n-ö beetafaasis ja praegu peab tulevane e-resident ebamugavalt kaks korda Eestis käima, lisandub ikkagi Eesti turule ligi 100 uut klienti nädalas. Veelgi enam – ca 17 000 on ennast kirja pannud ja ootavad aprilli, kui e-residentsust hakatakse väljastama saatkondadest ja enam Eestisse reisima ei pea.

Kui hästi läheb, ilmub tänavu välja Võru linna jagu uusi inimesi, kes ei pretendeeri meie maale, kodakondsusele ega loodusvaradele, kuid ootavad meilt tooteid ja teenuseid. Kui suudame nende elu parendada, võib nende hulk kergesti suureneda tempos, kuidas suudame e-residentsust väljastada ning kui beetaperioodi algsed vead ja konarused on läbi töötatud, võib tempo olla peadpööritav. Digimaailm ei eelda füüsilist kontorivõrgustikku, vaid oma teenuseid saab edukalt pakkuda selleta, nii era- kui äriklientidele. Sellest võimalusest on juba aru saanud Eesti pangad, kes praegu peavad pigem leppima kohaliku turu raha vasakust taskust paremasse tõstmisega. Sellest võimalusest unistavad advokaadid, väikeettevõtjad. Sellest võimalusest unistavad maksude laekumise eest vastutavad ametnikud rahandusministeeriumis.

Praegu on meie e-residentsuse saamine veel nurgeline ja ebamugav. Artikli alguses kirjutatud näidete peategelased suudavad kindlasti teha endale selgeks Eestis ettevõtte asutamise loogika, kuid eri portaalides surfamise asemel võiks kõik olla sama lihtne ja arusaadav nagu e-valimine. Selleks ei ole vaja palju teha.

Maksu- ja tolliamet on juba alustanud liideste loomist, mis võimaldaks (panga)kontopõhist maksude deklareerimist, ka justiitsministeerium suudab endale vajaliku info vastu võtta masinloetavalt ja nii resident kui e-resident saaks kõik endale lihtsalt tehtud, kuid see on alles algus.

Maailma riigid sõdivad talentide pärast. Kuidas meelitada just enda juurde parimad ettevõtted, targimad inimesed, investeeringud, uuenduslikud startup'id jne? Ettevõtluse edendamine ei ole ainult erasektori asi ning kui tahame teha oma riiki rikkamaks, peab ka avalik sektor olema avatud uut moodi mõtlemisele ning vajadusel end (p)arendama.

Näiteks Eestis toimib maksuinfo automaatne kogumine üliefektiivselt võrreldes suurema osaga maailmast. Nendele, kes ei taha susserdada, on mõne klikiga maksude deklareerimine puhas rõõm. Kuna oskame seda teha automatiseeritult ja minimaalse inimjõuga, võiksime lisandväärtusena pakkuda e-residentidele võimalust edastada automaatselt Eesti maksuameti kaudu informatsioon õigel kujul sinna riiki, kus konkreetne isik on maksuresident. Tasub mõelda, kas maksu- ja tolliameti kliendid võiksid olla ka need, kes Eestis maksuresidendid pole või kas meremeeste kutseeksameid Eestis peaksid saama teha ainult Eesti meremehed või võiks see kasutajaskond olla laiem jne.

Praegu on Eestil 1000 e-residenti. Nad on uued kliendid, kelle liitumine ja kinnistumine Eesti majandusruumiga sõltub sellest, mis sisu ja kvaliteediga teenuseid suudavad Eesti era- ja avalik sektor pakkuda. Töötame koos selle nimel, et teha Eesti majandusruum suuremaks, sest suurus on oluline.