Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Helsingi tunnel ei ole Saaremaa sild

    Karll LambotFoto: Raul Mee

    Helsingi-Tallinna tunneli ehitamise plaan tundub pöörase ehitusmaksumuse tõttu vähetõenäoline. Muinasjutuliselt suured kulud hõreasustusega Põhjalas teevad projekti kergesti rünnatavaks ja isegi naeruväärseks.

    Siiski on plaanipidajate ettevõtmises sisu, mida tuleb põhjalikult kaaluda ja hinnata. Kui Helsingi tunnel ja näiteks Saaremaa sild on mõlemad esmapilgul omas kontekstis mõttetult kallid, siis siiski eristab neid midagi vägagi põhimõttelist.  Tunneli puhul tundub nimelt, et niisuguse geopoliitilise sisuga ideed pole Eestis enne vaagimisel olnud.
    Eestlastena küsime endalt ikka ja jälle, milleks on meie riiki teistele tarvis. Ilmselt alateadvuses adume suurepäraselt, et väikeriikidest jäävad püsima pigem need, millel on rahvusvahelises tööjaotuses oma kindel koht ja millest on teistel kasu. Me ei taha riigina mingil moel langeda nende paljude hulka, keda tähistatakse mõistega failed countries ehk mõttetud riigid.
    Meie läänelik iseseisvus ripub suuresti idealistlikus arusaamas, nii nagu seda Washingtonis praegu mõistetakse. Ise oleme küll teinud pea kõik, et end läänega siduda. Euroopa Liit, rahaliit, NATO ja nii edasi. Kuid siiski oleme küüniliselt mõeldes lääne jaoks halvimal juhul omade hulka kuuluv puhverriik ning Venemaa jaoks vaenulik pisinaaber, mis alles tuleb uuesti omaks või vähemalt neutraalseks teha. Ei ole just kindel jalgealune pikaajaliseks arenguks.
    Kas Soome vajab meid niisugustena, nagu me täna oleme?
    Kas põhjanaaber astuks jäägitult meie poole, kui asjad idanaabriga tõeliselt halvaks läheksid? Vastust me loomulikult ei tea. Kuid niisuguseid mõttekonstruktsioone tasub püstitada küll, sest ainult Washingtoni kaardile igavesti lootmine on viga.
    Vaagime siis. Soome ettevõtjad on lahe lõunakaldale väga palju investeerinud; siin elab tublide soomlaste kogukond; kümned tuhanded eestlased käivad põhjakaldal tööl. Eesti ja Soome suhted pole kunagi varem nii tihedad ja head olnud. Kuid kas Nõukogude Liidu aegadel ei saanud Soome ilma meieta suurepäraselt hakkama? Kas soometumine ei võiks vajadusel uuesti elukõlbulikuks strateegiaks osutuda? Kas ei kõnele nende ajalooline kogemus, et eesti hõimuvendadest võib küll kahju olla, aga Eesti riigi olemasolu ei ole Soome püsimise jaoks eksistentsiaalse tähtsusega?
    Tunnel muudab olukorda
    Muutume soomlastele seninägematul viisil olulisteks. Saareriigist Soome saab osa mandrilisest Lääne-Euroopast. Nabanöör Euroopaga kulgeb Eesti kaudu. Liiguvad kaubad, aga olulisem veel: soomlased reisivad Tallinna, ülikoolilinna Tartusse, Riiga  ja Vilniusse. Leedulased ja lätlased vastupidi. Nii on Helsingi ja Tallinna kaksiklinna teke küll tore ja mõlema linna jaoks suure impulsiga, kuid tunneli tegelik geopoliitiline mõõde võib riikide ja piirkonna jaoks olla kordades suurem. Lõpuks võib tunneli tõttu kujutada ette olukorda, kus Soome ei saa enam Eestita. Eesti omakorda Lätita. Ja nii edasi. Läänemere idakalda naabrid seotakse üksteisega niisugusel viisil kokku, et naaber läheb nabanöörinaabrile jäägitult appi kui vaja, sest lõpuks päästetakse ju iseennast.
    Soomlased on tunneliidee eestvedamise enda peale võtnud. Me peaksime neid kavandamises ja analüüsis toetama. Praegu on kaugelt liiga vara öelda, kas plaan on tõesti  õhuloss või on temas ka majanduslikku elulootust. Õnnestumise korral oleksid meil väikesed võidud veel lisaks. Helsingi väiksemas sõsarlinnas kaoks vältimatult korruptiivne linnajuhtimine ja tunneliga lahutamatult seotud Rail Balticu kavandamine ning rajamine muutuks soome kolleegide pilgu all professionaalseks ja läbipaistvaks tegevuseks.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Iisrael vastas ÜRO vaherahu nõudmisele värske pommitamisega
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.