Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuu aega Facebooki dieedil

    Äripäeva toimetaja Rivo SarapikFoto: Andras Kralla, Äripäev

    Facebooki dieet jätab lisaks vabanenud ajale alles hulga tahtejõudu, mis muidu surfates tähtsusetutele mikrootsustele kulub, kinnitab end sotsiaalvõrgustikust välja loginud Äripäeva toimetaja Rivo Sarapik.

    Logisin end kuu aega tagasi Facebookist välja. Ehkki pean end tugeva enesedistsipliiniga sotsiaalmeedia kasutajaks, kippus sinna minulgi liigselt aega kuluma, sest iga viite taga avanes järgmine ja sekka öeldud sõna tuli kaitsta. Lõpuks leidsin end ekraanilt pilku tõstes nii-öelda randa uudistama tulnuna ikkagi ulgumerel lainetemöllus.
    Esimene õppetund tuli kohe esimesel päeval. Enda sisselogituna hoidmine on saatanast, sest siis viivad näpud sind paari klahvikombinatsiooniga automaatselt Facebooki kodulehele.
    Kui tuli taas parooli ja kasutajanime sisestama hakata, siis tekkis ka hetk endalt küsimiseks, kas mul on selleks ikka praegu aega ja vajadust. See oli kohe abiks.
    Otsustest vabaks
    Kõige olulisema asjana vabanesin paljudest väikestest otsustest, mida Facebookis tuli pidevalt langetada. Näiteks isegi kui uudisvoos pakutu mind ei köitnud, pidin ikkagi teadlikult otsustama, et "ei, see ei huvita mind".
    Kümned sellised mikro­otsused aga nõuavad sama palju energiat ja tahtejõudu, kui oluliste valikute langetamine. Ja kui aur tühiste seikade peale enne välja lasta, jäävad oluliste asjade tegemiseks heal juhul järele riismed. Kui sedagi.
    Paljud efektiivsed inimesed, juhid ja ettevõtjad on sellest energia jagamise vajalikkusest aru saanud ja korraldavad oma elu ümber. Nad kannavad näiteks igal päeval samu riideid, et ei peaks garderoobi ees tänase moe pärast särtsu summutama. Või teevad automaatsed ja rutiinsed asjad ära nii-öelda vähem tähtsal ajal autopiloodil, näiteks panevad õhtul valmis järgmisel päeval tööle kaasa võetava toidu, et pääseda selle üle peavalutamisest hommikul.
    Piinlik ülestunnistus
    Endale tunnistamine, et võrk võtab sinu üle vahel võimust, tuleb raskelt, sest ikka on natuke piinlik ka. Kuidas siis mina nii nõrgaks olen osutunud?
    Facebooki dieet aitab tõele näkku vaadata, sest rattas uhades tundub see uhamine normaalne täpselt selle hetkeni, kui seda kõrvalt vaatama satud.
    Midagi ei lähe kaotsi
    Alusetu on seejuures hirm, et Facebookist loobudes jääb oluline hulk infot saamata, elu kulgeb sinust mööda ja inimesed muutuvad võõraks.
    Vastupidi. Näiteks hoopis rohkem jääb aega heade asjade lugemiseks ja jälgimiseks – valitud uudistekanalid, raamatud, ajakirjad ja ka inimesed. Rahvasummas ju ei püüa iga vestlust pealt kuulata või sellest osa saada.
  • Hetkel kuum
Tarmo Tamm: pätile päti palk? Aga äkki ei hakkaks ka õige hõlma!
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Endine peaarhitekt: ühest Tallinna servast teise võiks jõuda 25 minutiga “Piirkiiruse arutelu on pseudoteema!”
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.