Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väikeaktsionär vajab rohkem kaitset

    Advokaadibüroo Sorainen partner ja Eesti Advokatuuri äriõiguskomisjoni juht Karin Madisson.Foto: Erakogu

    Väikeaktsionäride seaduslik kaitse on Eestis ebapiisav ja väikeaktsionäride investeeringud põhinevad üksnes usaldusel enamusaktsionäri ja juhatuse vastu, leiab advokaadibüroo Sorainen partner ja Eesti Advokatuuri äriõiguskomisjoni juht Karin Madisson.

    Seonduvalt investeerimisega Eesti aktsiatesse ei pääse mööda viimasel ajal palju kõneainet leidnud väikeaktsionäride õigustest. Väikeaktsionäride roll ja nendega arvestamine on olematu ning see halvendab oluliselt Eesti investeerimiskliimat. Samas on ettevõtjatel tihti suur rahavajadus ning heaks võimaluseks oleks erakapitali kaasamine.
    Mõju investeerimise aktiivsusele
    Väikeaktsionäride õigused (või nende puudumine) mõjutavad kahtlemata investeerimise aktiivsust. Börsil noteerimata ühingu aktsiatega praegu avalikult Eestis ei kaubelda. Investoril puudub motivatsioon ja kindlus Eestis ettevõtetesse investeerida. Kui juhatus otsustab „investeeringuga jooksu panna“, siis on investori võimalused kaitset saada suhteliselt olematud. Seda ilmestavad kõik seni väikeaktsionäride kaitse vallas tehtud kohtulahendid ja siin ei saa süüdistada kohut, vaid pigem on probleem puudulikes õigusaktides. Nii näiteks puudub kehtiva õiguse alusel väikeaktsionäril otsenõue juhatuse liikme vastu, kes on investeeringu väärtust vähendanud.
    Kahju hüvitamise nõude esitamise juhtorgani liikme vastu otsustab teatavasti üldkoosolek – seega enamusaktsionär, kes alatihti kontrollib nii juhatust kui nõukogu. Tihti hääletavad enamusaktsionärid sellele vastu isegi siis, kui nad ei tohiks hääletamisel osaleda ning senise kohtupraktika alusel on see otsus lihtsalt tühine ja tuleb asuda uuele ringile, mitte kohus ei tuvasta, milline otsus oleks vastu võetud, kui hääletamiskeeldu ei oleks rikutud. Kui mingi ime tõttu peaks õnnestuma selline otsus üldkoosolekul ka vastu võtta, siis tuleb nõue esitada ühingu nimel (mitte aktsionäri nimel) ja võimalik kahju nõutaks sisse ühingusse, mida kontrollib endiselt enamusaktsionär.
    Kahtlemata ei soodusta selline regulatsioon nn ärikliima paranemist, kiusatus on liialt suur. Ilmselt ei julge praegu veel ükski täie mõistuse juures olev õigusnõustaja investorile soovitada mõnes Eesti äriühingus omandada vähemusosalust. Loodetavasti lähitulevikus midagi muutub, selleks võiksime vaadata, mida on nn kogenumad riigid teinud ja mida võiksime ka meie teha.
    Mida muuta?
    Esimesena tuleks kindlasti muuta kahju hüvitamise nõuete regulatsiooni. Kehtiv seadus võimaldab isegi ühingu võlausaldajal nõuda juhatuselt kahju hüvitamist, kuid vähemusaktsionäril selline õigus puudub.
    Täpsustada tuleks kindlasti juba olemasolevat väikeaktsionäri teabe nõudmise regulatsiooni ja erikontrolli läbiviimise regulatsiooni, et need oleksid kiired ja efektiivsed. Kehtivat seadust on kohtud asunud tõlgendama selliselt, et piisavaks teabeks aktsionäridele loetakse lakooniliste lausete esitamist. Näiteks infopäringute kohta, mis puudutasid juhatuse ja tema lähikondlastega sõlmitud tehinguid, on kohtud lugenud piisavaks juhatuse vastust, mille kohaselt „kõik tehingud tehti turutingimustel“.
    Ka väikeaktsionäri õigus rääkida kaasa ja mõjutada kasumi jaotamisega seonduvaid küsimusi oleks oluline samm uue ja parema ühinguõiguse poole. Täiendavate väikeaktsionäride kaitsemehhanismide loomist pidas hiljutises lahendis vajalikuks ka riigikohus ning ootame huviga, millal ja kuidas kavatseb seadusandja riigikohtu suunanäitu hakata ellu viima.
    Vähemusaktsionäri puuduv õigus
    Kui uurida näiteid mujalt maailmast, on aktsionäride vahelisi konflikte püütud reguleerida ka teiste vahenditega. Suletud ühingu aktsia likviidsuse probleemi on lahendatud näiteks väikeaktsionäri väljaastumisõigustega (nn sell-out right) või õigusega nõuda ühingu sundlõpetamist. Selliselt saab vähemusaktsionär, kellele raha ei anta, vähemalt nõuda enda väljaostmist õiglase hinna eest.
    Praeguses turuolukorras Eesti vähemusaktsionäril selline õigus puudub. Samas on antud õigus enamusaktsionärile osta sundkorras välja väikeaktsionäre. Need teemad ei ole tasakaalus ning alustada oleks tulnud teisest otsast (tavapäraselt peetakse vajalikuks esmalt kaitsta nn nõrgemat poolt, mis aga ühinguõiguses on mingil põhjusel vastupidi). Alternatiivselt on võimalik vähemusele anda ka abstraktsemad nõudeõigused mistahes suhete kohtulikuks reguleerimiseks.
    Senini ei ole äriseadustik arenenud koos seaduse rakendamise käigus ilmnenud kitsaskohtadega ja ettevõtluskeskkonna vajadustega. Seadusandjal tuleks astuda võimalikult kiiresti strateegilised sammud kehtiva olukorra muutmiseks, et muuta ettevõtluskeskkond investoritele kindlamaks ning seeläbi soodustada investeeringute kasvu Eestis.
    Karin Madisson räägib pikemalt väikeaktsionäride õiguste kaitsest hommikuseminaril "Kuidas targalt investeerida?". Seminari kavaga saab lähemalt tutvuda siit.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Panku tüssanud tippjuht peabki 15 miljonit eurot välja maksma
Pankrotistunud tööstusfirma E-Profiili endine omanik ja juhatuse liige Toomas Jõgi peab pankadele maksma tagasi 15 miljonit eurot, kuid pääses ärikeelust.
Pankrotistunud tööstusfirma E-Profiili endine omanik ja juhatuse liige Toomas Jõgi peab pankadele maksma tagasi 15 miljonit eurot, kuid pääses ärikeelust.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.