Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Millist maksureformi vajab Eesti?

    Ettevõtja Sulev MetsaluFoto: Erakogu

    Eesti majandus vajab reaalset ja julget maksureformi, leiab ettevõtja Sulev Metsalu.

    Reformi ei ole vaja teha reformi enda pärast, kui sellel ei ole käega katsutavat ja silmaga nähtavat tulemust. Reaalset reformi on vaja majanduse elavdamiseks ja riigis elanike elu elamisväärsemaks muutumiseks ning maksumaksjate riiki meelitamiseks ja uinuva kapitali ellu äratamiseks.
    Mida tuleks muuta:
    Tööjõumaksud
    1) Sotsiaalmaksust eraldada ravikindlustuse osa (13%) ja jätta töövõtja kanda analoogselt töötuskindlustusmakse (1,6%) ja kogumispensionimaksega, kuna kõik kolm makset ja maksu teenivad töövõtja huve. Kuna töötaja eeldab, et netopalk ei lange, on tööandja sunnitud tõstma brutopalka, et netopalk säiliks, samas tööandja kogukulu ei kasva ja töövõtja netopalk ei vähene. Ühtlasi tuleks maksu alandada 1% võrra 12%-le.
    2) Tööandja makstavale sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osale (20%) kehtestada laeks neljakordne keskmine palk. Antud meede meelitab riiki kõrget lisandväärtust loovaid hästitasustatud töökohti. Ühtlasi tuleks maksu alandada 2% võrra 18%-le.
    3) Sotsiaalmaksu tasumise miinimumi kohustus võrdsustada 50% miinimumpalgaga. See võimaldab tööturule siseneda inimestel, kellel on võim, tahe ja võimalus töötada osalise tööajaga, kuid praegune maksukeskkond seda ei soosi, pigem pärsib.
    4) Tulumaksuvaba miinimum tuleks võrdsustada miinimumpalgaga, kuna miinimumilt tulumaksu võttes ei täida see oma eesmärki, vaid suunab inimesed sotsiaaltoetuste järjekorda, millega kaasnevad põhjendamatud kulud.
    5) Füüsilise isiku tulumaksumäär tõsta 20%-lt 26%-le, et katta tulumaksuvaba miinimumi osa tõstmisest tingitud väiksemat maksulaekumist.
    6) Kehtestada praegu kehtivale kaheastmelisele (maksuvaba ja maksustatav osa) tulumaksule ka kolmas aste, mis oleks üle neljakordse keskmise palga teenitava tulu osa, mis oleks maksustatud madalama, 10%-lise maksumääraga. See meelitab riiki kõrgepalgalisi töökohti, mida toetab ka sotsiaalmaksu lagi. Eraldi tuleks välja tuua, et korraga saab kasutada kahte astet. Üle neljakordse keskmise palga teeniv ei omaks õigust esimesele astmele, milleks on maksuvaba tulu.
    Tööjõu maksustamine praegu  ettevõtte tulu kokku 549 sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 13% 53 sotsiaalmaksu pensionikassa osa 20% 82 töötuskindlustus 0,8% 3 brutopalk 410 tulumaksuvaba 154 töötukindlustus 1,6% 7 kogumispension 2% 8 tulumaks 20% 48netopalk347  Tööjõu maksustamise eesmärk ettevõtte tulu kokku548sotsiaalmaksu pensionikassa osa 18%83töötuskindlustus 0,8%4brutopalk462tulumaksuvaba = miinimumpalk390sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 12%55töötukindlustus 1,6%7kogumispension 2%9tulumaks 26%0netopalk390netopalga muutus+43
     
    Tööjõu maksustamine praegu  ettevõtte tulu kokku 1390 sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 13% 135 sotsiaalmaksu pensionikassa osa 20% 208 töötuskindlustus 0,8% 8 brutopalk 1039tulumaksuvaba 154töötukindlustus 1,6% 17kogumispension 2% 21tulumaks 20% 170netopalk832  Tööjõu maksustamise eesmärk ettevõtte tulu kokku1390sotsiaalmaksu pensionikassa osa 18%211töötuskindlustus 0,8%9brutopalk1170tulumaksuvaba = miinimumpalk390sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 12%140töötukindlustus 1,6%19kogumispension 2%23tulumaks 26%155netopalk832netopalga muutus0
     
    Tööjõu maksustamine praegu  ettevõtte tulu kokku 2780sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 13% 270sotsiaalmaksu pensionikassa osa 20% 416töötuskindlustus 0,8% 17brutopalk 2078tulumaksuvaba 154 töötukindlustus 1,6% 33kogumispension 2% 42tulumaks 20% 370netopalk1633  Tööjõu maksustamise eesmärk ettevõtte tulu kokku2780sotsiaalmaksu pensionikassa osa 18%421töötuskindlustus 0,8%19brutopalk2340tulumaksuvaba = miinimumpalk390sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 12%281töötukindlustus 1,6%37kogumispension 2%47tulumaks 26%412netopalk1563netopalga muutus-71
     
     
    Ettevõtte omakapitalimaks vs. ettevõte tulumaks
    1) Kehtestada omakapitali maks 1%, mille eelis üldise ettevõtte tulumaksu ees on nn akumuleeritud kasumi maksustamine, mitte kasumi teenimise maksustamine. Sellega maksustatakse kasumit, mis on omanikele dividendideks välja maksmata või millele ei leita või ei taheta leida rakendust. Maksukohustuse aluseks oleks omakapitalist investeeringute lahutamine, mis annaks omakapitalimaksu arvestuse aluse. Dividendide tulumaksustamise süsteem tuleks jätta kehtima sellisena, nagu see on praegu, kuna makstud dividendid vähendavad omakorda omakapitali.
    2) Omakapitali maksust 30% peaks minema sihtotstarbeliselt kohalikele omavalitsustele, milles ettevõte reaalselt tegutseb ettevõtluskeskonna ja ettevõtlustaristu investeeringuteks, et soodustada regionaalpoliitiliselt ettevõtluse arengut.
    3) Omakapitali maksust 30% peaks minema riigile (Kredex, EAS jne) sihtotstarbeliselt, et kaasfinanseerida koos mikro-, väike- ja keskmiste ettevõtetega, kellel on idee ja on ennast juba tegutsemisega tõestanud, kuid tootlike varade soetamisel ja liisimisel on omaosaluse maksmisel vahendite puudus või vähesus. Vahendite hankimiseks kulub palju väärtuslikku aega ning vahendite hankimiseks tuleb kasutada olemasolevaid ebaefektiivseid, vananenud tehnoloogiaga vähetootlikke varasid ajal, kui tööjõukulud kasvavad 5–15% aastas.
    4) Eesti ettevõtete omakapital 31.12.2013 seisuga oli 31,84 miljardit, sellest 1% moodustab 318 miljonit.
    Käibemaksu osa soovitus
    1) Üldine käibemaksumäär tõsta 25%-le. Käibemaksusoodustus ehk käibemaksumäär 10% peaks laienema praegu olemasolevatele kaupadele ja teenustele, ka toidu ja esmatarbekaubale.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: USA abipakett – kaua tehtud, aga kas ka kaunikene?
Pikalt viibinud USA abipakett Ukrainale koos teiste riikide osutatava abiga peaks ukrainlastel aitama aasta lõpuni sõjaliselt vastu pidada, kuid järgmise aastaga on seis segane, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 35. sissekandes.
Pikalt viibinud USA abipakett Ukrainale koos teiste riikide osutatava abiga peaks ukrainlastel aitama aasta lõpuni sõjaliselt vastu pidada, kuid järgmise aastaga on seis segane, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 35. sissekandes.
Hoolimata Boeingu äparduste jadast jäävad investorid lennukitootjale truuks
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Tööle marsivad kartmatud noored: me teame, et väärime kõrget palka Vana tööstus peletab, kaitsetööstus meelitab
„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.
„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
SEB kolme kuu kasum kahanes 31 miljoni euroni
SEB Pank teenis tänavu esimeses kvartalis kasumit 31,4 miljonit eurot, samas kui mullu samal ajal ulatus näitaja 50,9 miljonini.
SEB Pank teenis tänavu esimeses kvartalis kasumit 31,4 miljonit eurot, samas kui mullu samal ajal ulatus näitaja 50,9 miljonini.
Raadiohommikus: pangad, linnaruum ja kodude renoveerimine
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis vaatame otsa LHV tulemustele, uurime investeerimisstrateegiate ning eramajade renoveerimise kohta ning kommenteerime linnaplaneerimise küsimusi.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis vaatame otsa LHV tulemustele, uurime investeerimisstrateegiate ning eramajade renoveerimise kohta ning kommenteerime linnaplaneerimise küsimusi.