Viina najal 100aastaseks

Füsioterapeut Indrek Tustit rääkis Pärnu Juhtimiskonverentsil, et inimesed ei ole evolutsiooniliselt taimetoitlased ja taimetoitlus sobivat pigem lehmale. Minu naabrimees jõi pea terve elu odavat Vene viina, suitsetas päevas paar pakki Priimat ja näis vanuigigi terve nagu purikas.

Mõlemas väites võib olla täpselt sama palju tõtt, kuid paraku on neist täpselt sama vähe ka õppida. Tustiti värvikas võrdlus levis sotsiaalmeedias kulutulena, taimetoitlased tõusid tagajalgadele ja lihasööjad hõõrusid rõõmust käsi. 1 : 0.

Kellel enda kogemuse kiitmisest väheks jäi, need võtsid appi „teaduslikud argumendid“. Kord liha peal ja taimetoit all ja siis jälle vastupidi. Sisuliselt kipub tegemist olema aga samasuguse vaidlusega, nagu on juba mõnda aega olnud riigivõlakirjade emiteerimise või asüülitaotlejate vastuvõtmise teemal. Tõesta, veena või argumenteeri palju süda lustib, igaüks jääb ikka enda juurde.

Kiputakse ära unustama, et tegelikult ei käi vaidlus mitte ühe või teise käitumisviisi pragmaatilisuse ümber, vaid see on juba algusest peale taandunud väärtushinnangutele ja isiklikule ideoloogiale. Nii nagu pole täiuslikku homo economicus't, ei ole ka inimest, kes oleks kõiges lõpuni ratsionaalne. Isegi kui keegi seda toitumisalaselt olla üritaks, siis nõrkeks ta peagi vastuolusid täis populaarteadusliku kirjanduse virnade all, sest teadupärast pole väidet, mida „grupp Briti teadlasi“ ära tõestada ei suudaks.

Mina juba mõnda aega liha ei söö. Viimane asi, mille peale sellest loobudes mõtlesin, oli kehakaal või tervis. Ma isegi ei vaevu uurima, mis vahe on ühel või teisel taimetoitluse alaliigil, ja ausalt öeldes ei huvita mind teaduslikud põhjendused sealjuures karvavõrdki.

Asi on palju lihtsam, kui pealtnäha paistab. Moraalselt olen nõus võtma vastutuse puu- ja juurviljade tootmise ja transpordiga kaasneva õhu- ja veesaaste ning tont teab mille kõige muu eest veel. Samas pelgalt toidu nimel lehma, kana, sea, koera, kassi või mistahes muu elusolendi pead minu käsi maha raiuma ei tõuse. Seni, kuni ma elusolendeid oma käega hukata ei soovi, ei leia ma ka ühtki veenvat põhjendust liha tarbimiseks.

Taimetoitlus on pelgalt isikliku moraali ja kaugeltki mitte teaduse, tervise või veel vähem evolutsiooni küsimus. Samas keeldun uskumast, et Albert Einstein või Nikola Tesla hakkasid taimetoitlasteks puhtast lollusest või et lugematu hulk taimetoitlastest olümpiavõitjaid ja maailmameistreid seljatasid konkurendid põdura tervise juures.

Tõsi, oma radikaalsetes vormides pole hea isegi mitte vee joomine. Rääkimata mistahes toitumisviisidest. Tänapäeval on käitumises meie evolutsioonilise mineviku eeskujuks võtmine aga väga libe tee ja meie ürgisade kopeerimine viib paratamatult absurdini.

Muide, mul oli kord tõepoolest naabrimees, kes suitsetas suure osa elust Priimat, kaineid päevi nägi harva ja seni, kuni väga kõrges eas ära suri, oli pealtnäha terve nagu härg. Võib-olla on just kirjeldatud eluviis üks seni avastamata hea tervise saladus?