Kõverpeeglis pangandus

Kui keegi oleks aastal 2006 öelnud, et Lehman Brothers läheb pankrotti, oleks teda hulluks peetud. Siiski see juhtus. Pärast 2008. aastat on panganduses paljud dogmad langenud. Siiski ei oleks ma ise veel äsjagi uskunud, et baasintressimäärad võivad muutuda negatiivseks. Praeguseks on ka see dogma langenud.

Kas kujutate ette olukorda, kus naabrimees laenab teie muruniidukit ja pärast peate osa naabri murust niitma? Selle eest, et ta teile muruniidukit laenas. Või hoiate kellegi last ja peate lapsevanemale selle eest pärast peale maksma? Sarnane olukord valitseb praegu rahaturgudel.

Pankuritele on olukord uskumatu, mille võimalikust saabumisest küll räägiti, aga lõpuni vast siiski ei usutud. Aus on öelda, et pangandusmaailm on segaduses ja puudub konsensus, kuidas uues olukorras käituda. Samuti on riigiti erinev seadusandlus. Püüame praeguse olukorraga kohaneda.

Praegu valitseb seisukoht, et negatiivseid intressimäärasid hoiustajatele edasi ei anta. Paraku ei saa hoiustaja praegu oma säästude pangas hoiustamiselt ka märkimisväärset tulu oodata. Ehkki on turuosalisi, kes kampaania korras kohati kõrgemaid intressimäärasid pakuvad, on tegu jätkusuutmatu tegevusega, mis pangale endale praegu ainult kulu kaasa toob.

Laenude ja negatiivsete intressimäärade puhul lähtume kliendiga suheldes laenulepingust. Kui lepingu tingimused lubavad võrdsustada negatiivse Euribori nulliga, siis me seda teeme. Kui leping sellist võimalust ette ei näe, väheneb negatiivse intressi võrra koguintress. Siinjuures lähtume ennekõike põhimõttest, et koguintress ei saa muutuda negatiivseks.

Kui avalikkus protestib, küsides, miks pangad ei ole valmis koguintressi miinusesse laskma, unustab ta ära võrrandi teise osapoole ehk hoiustajad. Ühiskonnal on õigus pankadelt nõuda erinevaid asju, kuid peab mõistma, et kõigel on oma hind. Kui professionaalsed turuosalised ehk pangad arveldavad praegu negatiivsete intressidega, siis klientidele – ei hoiustajatele ega laenuvõtjatele – seda edasi ei anta. Kui pangad sunnitakse laenudele peale maksma, peavad stabiilse pangandussektori hoidmiseks paraku maksma hakkama ka deposiitorid. Vaevalt on see maailm, mida soovime. Minu jaoks on see maailm kõverpeeglis.

Pangad peavad alati hoidma teatavat rahapuhvrit. Pangandusäri sisu on hoida lühiajalisi deposiite ja anda need pikaajaliste laenudena välja. Kuna enamasti on pikaajalised intressid kõrgemad kui lühiajalised, on see seni pankade kasumi üks peamisi allikaid. Teisalt on hoiuste ja laenude erinev kestus olnud ka pankade likviidsuskriiside peamiseks põhjuseks. Kui enamik hoiustajaid soovib hoiuse lõpptähtajal oma raha pangast välja võtta, ei pruugi ka täiesti kvaliteetse laenuportfelliga sellega toime tulla ja ongi käes kriisimoment. Sellise olukorra vältimiseks hoiavad pangad osa oma varadest likviidsena ehk on võimelised teatud osa hoiustest iga hetk välja maksma. Kui suur see võimekus on, sõltub pangast, reeglina 20–30% bilansist. Seega saab pank hoiuste mahust parimal juhul välja laenata 70–80%.

Traditsiooniliselt paigutavad pangad oma rahapuhvri pankadevahelisel rahaturul. Hoiustatud rahalt makstav intress väljendab hinda, millega pangad on valmis oma kolleege finantseerima. Praegu on see hind negatiivne, kuna Euroopa Keskpank nõuab enda juures raha hoiustavatelt pankadelt hoiustamise eest tasu. Samamoodi nõuavad nood seda teistelt pankadelt, kes oma vara nende juures hoida tahavad. Kokkuvõttes toob rahapuhver praegu pangale paratamatult negatiivset intressi ehk kulu.

Miks Euroopa Keskpank nii käitunud on? Et Euroopa paigal tammuvat majandusaktiivsust stimuleerida, sundides pankasid hoiustel seisvat raha välja laenama. Seni pole see tegevus vilja kandnud ehk laenuintressid pole kukkunud, pigem vastupidi. Hoiustelt teenitud kahjumit püütakse tasa teenida kõrgemate laenuintressidega, sest hoiustajatele seda edasi anda ei juleta.

Enamik Eestis välja antud laenudest on seotud Euriboriga – seda noteerivate pankade omavahelise laenuraha või hoiuse intressimääraga, mida omakorda mõjutab otseselt keskpanga intress.

Euroopa Keskpanga tegevus on Euribore aina allapoole surunud. Praeguseks olemegi olukorras, kus lühemate perioodide Euriborid, millega on seotud Eesti mitmete ettevõtete laenud, on negatiivsed. Ehkki on vähetõenäoline, et ka 6 kuu Euribor, millega on seotud Eesti enamus eluasemelaene, võiks negatiivseks vajuda, tuleb sellega siiski arvestada. Lisaks Euriborile on negatiivsed näiteks Šveitsi frangi ning Taani ja Rootsi kroonide intressimäärad, kuna sealsed keskpangad on Euroopa Keskpanga käitumist jälgides asunud kaitsma oma majandusi, hoides valuutade kursse madalal.