Maksuamet, löö kord majja!

Justiitsministeeriumis on valmimas eelnõu, mille seaduseks saamise korral hakkavad ettevõtjad edaspidi majandusaasta aruandeid esitama maksuametile, kes hakkab ka aruannete õigeaegset esitamist kontrollima.

Äripäeva meelest on see õige samm. Usume, et aruannete õigeaegse esitamise kontrollimise üleminek maksuametile toob kaasa äriseadustiku parema toimimise ning lõpetab olukorra, kus aruande esitamata jätmine on tegu, millele ühtegi tagajärge ei järgne.

Senimaani on nimelt 20 protsenti aruandekohustuslasi esitanud aruande maakohtu registriosakonnale hilinemisega ning teist samapalju on selle üleüldse esitamata jätnud. Sageli jäetakse aruanne esitamata eesmärgiga firma majandusseisu varjata. Laiale avalikkusele on aastaaruanne kõige käepärasem võimalus konkreetse ettevõtte ärilise seisu kohta infot saada.

Teine põhjus on ignorantsus, sest karistamine on aruande esitamata jätmise eest olnud juhuslik. Kolmas põhjus aruannet esitamata jätta on soov kasutada sundlikvideerimist kui karistusmeetodit enda huvides, sest see on odavam.

Osa aruandekohuslasi on tegevuse lõpetanud ja figureerib äriregistris veel vaid nn kehana. Äripäev kirjutas hiljaaegu, et äriregistris on ligi poolteist tuhat ettevõtet, mis ei ole vähemalt 13 aastat esitanud ainsatki majandusaasta aruannet. Kuna seadustes pole likvideerimise tähtaega paika pandud, ei ole ühelgi ametkonnal head vastust, miks see hulk nii suur on ja mida sellega peale hakata. Majanduskeskkonna läbipaistvuse seisukohalt oleks aga igati õigem, kui majandustegevuseta firmad registrist võimalikult kiiresti kaoks ning registrist kustutamise kord oleks lihtsam ja vähem aega nõudev, kui see praegu on.

Majandusaruannetega hilinemine või nende hoopiski esitamata jätmine on kahjulik ka ettevõtetele endile. Kuna paljud asutused vajavad aruannete andmeid mitmesuguste statistiliste analüüside, kokkuvõtete ja ülevaadete tegemiseks, on nad sunnitud ettevõtete käest aruande puudumise tõttu saamata jäänud andmeid nõutama.

Ettevõtte seisukohalt oleks mõistlik andmeid esitada vaid üks kord, seda majandusaruandes. Kui see on õigeks ajaks tehtud, siis pole kellelgi põhjust neid ka teist korda küsida.

Maksuametil on pikaaegne kogemus maksukohustuslaste järelevalvega, seda nii ettevõtete, teiste juriidiliste isikute kui ka eraisikute asjus. Aastaid tagasi oli maksudeklaratsioonidega sama mure, mis praegu aruannetega. Nüüdseks on maksuamet jõudnud sinnamaale, et maksudeklaratsiooni ei õnnestu nii kergesti ära unustada või kavatsuslikult esitamata jätta, sest amet ei lase seda lihtsalt teha.

Kui maksuamet saavutab samasuguse olukorra ka ettevõtete majandusaruannetega, siis võidavad sellest Eesti ettevõtluskeskkond, kõik andmeid vajavad ja töötlevad organisatsioonid ning konkreetsed ettevõtted ise. Arusaamisel, et aruande esitamine on sama elementaarne kui maksude maksmine ja nende deklareerimine, on aeg juurduda.