Riik, kuula investorit!

Artikkel

- Arvamused
- Kadri Põlendik
- 4. juuni 2015 kell 21:01
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riik, kuula investorit!
Äripäeva ajakirjanik Kadri Põlendik.Foto: Andras Kralla
Oleme korduvalt pidanud Äripäeva veergudel kurvastusega tõdema, et riik ei taha kuidagi ettevõtjat kuulata. Paistab, et samasse seisu on pandud ka investorid, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Kadri Põlendik.
Meie kohalikud rahastajad, nii äriinglid kui ka ülejäänud investorid on ettevõtlusele äärmiselt olulised, sest neilt võib tulla väga olulisel hetkel väga vajalik panus. Eriti olulised on investorid idufirmadele, kes tegevust alustades ei tule oma vahenditega välja ja peavad leidma neid, kes nende ideesse usuks. Tundub aga, et miskipärast ei taha riigijuhid sellest hästi aru saada.
Esimesed rahasüstid
Mis ühendab meie idumaastiku edulugusid Guardtime’i ja Modesati? Mõlemad said oma esimese rahasüsti kohalikult investeerimisettevõttelt Ambient Sound Investments, mille taga on Skype’i endised töötajad. Kui vaadata laiemalt, on veel palju siinseid start-up’e saanud oma esimese investeeringu mõnelt kohalikult investorilt. Olulisim näide on kindlasti GrabCAD, kelle esimesed investorid olid praegu palju kirutud Arengufond ja Marek Kiisa juhitud Astrec Invest.
Nüüd on riik ette võtnud soodustada veelgi kohalike investeeringute tegemist ja nii luuakse Kredexi juurde fondifond, mille üks allfondidest on mõeldud selleks, et kaasata investeeringuid äriinglitelt. Miskipärast on see neile aga võimalikult ebamugavaks tehtud. Esiteks peab selle fondi puhul olema erakapitali ehk ingelinvestorite raha osakaal olema palju suurem kui teistes allfondides – 55%, teiseks sunnitakse ingleid investeerima ainult Eestisse ja kolmandaks ei taheta äriinglitele teha maksusoodustusi.
Kui vaadata investeeringute kasvu Eesti idufirmadesse, on näha, et kohaliku raha osakaal väheneb aasta aastalt. Sellest võiks jääda justkui mulje nagu ei peakski Eesti investoritele kuigi palju tähelepanu pöörama, nad on täitnud oma eesmärgi, aidanud Eesti idufirmade riigina maailmakaardile ja sellest piisab. See on vale mulje!
Kõik tunnevad kõiki
Seemnekapitali on idufirmadel raske saada, sest sa pead suutma end tõestada enne, kui oled saanud ennast tõestada. Tuleb ehitada õhulossid ja veenda investorit, et õige pea on nende asemel pärislossid. Kõige lihtsam on seda teha koduõuelt alustades, eriti Eestis, kus start-up-kogukond on väike, kõik tunnevad kõiki ja tuttava soovitusel investeeringut teha või saada on oluliselt lihtsam kui mujal.
Tuttava soovitusest on aga vähe kasu, kui riigis ei ole loodud soodsat investeermiskeskkonda ja seda loomulikult investorite endiga läbi rääkides. Paraku on see viimase aja trend, et ise luuakse õhust toredaid uusi süsteeme, jättes seejuures asjaosaliste endiga rääkimata.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum