Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtja otsib pagulast

    Pagulasabi juhatuse liige Kristina Kallas.Foto: Erakogu

    Põgenikud aitavad pikemas perspektiivis majandust arendada, leiab Pagulasabi juhatuse liige Kristina Kallas. Mitmed ettevõtjad otsivad juba praegu võimalikke töökäsi.

    Küll mitte väga tihti, kuid teatud regulaarsusega saab Pagulasabi kirju ettevõtjatelt, kes otsivad endale töötajaid, valdavalt lihttöödele. Üks pesumaja pöördus meie poole mitu korda, lõpuks õnnestus meil neile pakkuda kahte somaallast, kes tänaseni seal ka töötavad. Vaevalt sai põgenike kvootide paanika Eestis lahti minna, kui saime kirja Valgamaa talunikult, kes palus abi loomakasvatuse farmitöölise leidmiseks. Talle sobisid suhtluskeeltena nii eesti, vene kui inglise. Meil ei olnud kedagi pakkuda, sest põgenikud ei ole veel Eestisse jõudnud.
    Põgeniku mõju vastuvõtvale ühiskonnale koorem või tulu?
    USA, Austraalia, Suurbritannia ja Kanada kogemuse põhjal tehtud uuringud näitavad, et ümberasustatavad põgenikud põhjustavad arenenud riikidele lühiajaliselt suuri väljaminekuid. Kui põgenikud on kohanenud, annavad nad pikemas perspektiivis märkimisväärse sisendi tööjõusse ja majanduslikku arengusse. Uuringud näitavad, et pagulased on väga motiveeritud tööga panustama, kuna soovivad vastuvõtvale ühiskonnale tagasi anda. Nad on kohalikega võrreldes ettevõtlikumad ning nende ettevõtmised on elujõulisemad. Uuringud on ka näidanud, et sisserändajad, pagulased nende hulgas, ei võta ära töökohti kohalikelt, mis on levinud arusaam, vaid täidavad neid tööturu nišše, kuhu kohalikud hea meelega ei trügi. Seetõttu on pagulaste keskmised aasta sissetulekud väiksemad kui kohalikel, jäädes toimetulekupiirile. Kohalikul tasandil suurendavad sisserändajad nõudlust kaupade ja teenuste järele uue tarbimisvõimekusega ning võivad olla eriliselt jõuduandvad väheneva rahvastikuga piirkondades.
    See on olukorra majanduslik külg. Kuid sellel on ka sotsiaalne ja kultuuriline külg, mis ei ole alati nii üdini positiivne. Kõik loetletud majanduslikult kasumlikud mõjud tekivad mõne aja pärast ja mitte esimesel või isegi teisel aasta pärast põgeniku saabumist. Algselt vajavad põgenikud tuge, et katta nii elukoha- kui ka kohanemiskulud, nagu näiteks keeleõpe. Majanduslikult algselt vähem konkurentsivõimelised pagulased täidavad madalapalgalise lihttöölise turuniši, mis sissetulekutelt võimaldab Eestis küll ära elada, kuid mitte inimväärselt. Osa põgenike ettevõtlikkust arvestades on tõenäosus, et nad rabelevad palgavaesusest üsna peagi välja pärast enda tööandjaks hakkamist, kuid märkimisväärne hulk neist jääb madalapalgalisele töökohale alatiseks. Kui esimese põlve sisserännanud oma madalamat elatustaset ja hakkamasaamist kohalikega võrreldes taluvad puhtalt tänutundest ja mälestusest sellest, et enne oli kordi hullem, siis teise, riigis juba sündinute põlvkonna puhul, on ootused hoopis teised.
    Kultuuriliselt on kohanemine veelgi vaevalisem ning siin tuleb partnerina mängu ka vastuvõtva ühiskonna kohanemissuutlikkus ja valmidus. Kuivõrd aktsepteerib vastuvõttev ühiskond endast erineva käitumisviisi, tavade, keele ja ka välimusega inimest kui võrdset ühiskonna liiget? Kuivõrd aitab vastuvõtja tulija kohanemisele kaasa näiteks sellega, et teeb talle põliselanikega mõnedes nõudmistes hinnaalandusi või on heaks partneriks keeleõppel. Viimasega on eestlased kurikuulsalt halvad, sest minnakse väga kiiresti üle inglis- või venekeelsele vestlusele, andmata uuele elanikule võimalust oma uue kodumaa keele kasutamist harjutada.
    Miks on põgenik Eestile pigem tulu kui kulu?
    Kas põgenik on Eestile tulu või kulu? Kõige lihtsam fakt, mis ilmselt ei vaja jõulist tõestamist, on see, et täisealise inimese sisserändega Eestisse hoiame kokku lapse üleskasvatamisega seotud kuludelt. Swedbank arvutas 2010. aastal, et lapse üleskasvatamine Eestis maksab orienteeruvalt 75 000 eurot – nii lasteaedade, koolide, kui ka toidu ja riiete ostmise kulu kokku. Üks täiskasvanud sisserändaja, kes saab kohe tööle asuda, on seega puhas tulu, mitte kulu. Kuid nagu teiste riikide uuringud on näidanud, on selliseid pagulasi, kes kohe tööle saavad asuda, vähem võrreldes nendega, kes vajavad aega kohanemiseks.
    Eestis ei ole seni uuritud pagulaste kohanemist põhjusel, et neid on siia tulnud väga vähe, ligi 20 aastaga vaid 100 inimest. Ka on seni vastuvõetud pagulaste hulgas palju Venemaa ja teiste endise Nõukogude Liidu riikide kodanikke, kellel on ajaloolistel põhjustel kohanemine kergem võrreldes Lähis-Idast või Aafrikast saabujatega. Küll aga näitab Pagulasabi kogemus, et suurem osa põgenikest on väga motiveeritud töötama niipea, kui neil selleks võimalus tekib. Ära ei öelda ühestki tööpakkumisest, kuna ühelt poolt tuntakse kohustust vastuvõtvale ühiskonnale n-ö tasuda ja teisalt tuntakse vajadust pärast mitmeid aastaid põgenikelaagrites ja –keskustes saada lõpuks uuesti oma elu peremeesteks.
    Suur osa Eestisse kvoodiga saadetavatest põgenikest on tõenäoliselt mitmetel objektiivsetel põhjustel ilma erialase hariduseta või siis ei vasta nende hariduslik kvalifikatsioon Eesti tööturu nõuetele ning seetõttu langevad nende võimalused tööturul madalapalgalistesse lihttööde niššidesse. Seni ainukeses, 2011. aastal läbiviidud Eesti pagulaste kohanemist puudutavas uuringus on viidatud, et restoranides ja baarides töötamine on kujunemas omamoodi nišiks, kuhu põgenikud tööle saavad, valdavalt siis köögipoolel. Samal ajal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi prognooside kohaselt oodatakse suhteliselt kiiret hõive kasvu hoopis info ja side valdkonnas ning elektroonika- ja masinatööstuses. Hõivatute arv kasvab eeldatavalt ka traditsioonilisematel tegevusaladel nagu puidutööstus ja turismisektor või kus seoses elanikkonna vananemisega on oodata nõudluse kasvu (tervishoid ja sotsiaalhoolekanne). Sama prognoos ennustab, et lihttööliste osakaal tööjõu vajadusest aastani 2022 on 9%.
    Pagulane valib lihttöö
    Kui vaadata neid tööturu nišše, mida pagulased on täitnud teistes arenenud majandusega riikides, ei ole põhjust arvata, et Eestis läheb teisiti. Seetõttu võib ennustada, et info ja side valdkonna tööjõuvajadust pagulased leevendada ei aita. Pagulased võtavad vastu tööd, kus nõutavate kvalifikatsioonide tase on madal või kus neil on teatud eelised kohalikega võrreldes, nagu näiteks restoraniköökides ja teistes turismi- või meelelahutusärides. Ka on tõenäoline, et pagulased võtavad vastu töökohad sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonnas, mida eestlased hea meelega ei täida, kuna tegemist on väga madalalt tasustatavate abitööliste ametitega. Kasvava nõudlusega, kuid veel mitte väga tugeva konkurentsiga valdkond on ka koduabilise teenused alates pesumajadest kuni koristajate ja lapsehoidjateni, mida juba traditsiooniliselt täidavad arenenud riikides sisserändajad. Last but not least, ka juba senine Eesti kogemus näitab, et pagulaste hulgas on palju ka neid, kes kas juba on või plaanivad alustada oma ettevõttega.
    Ei ole mingit põhjust arvata, et Eestisse tulevad pagulased muutuvad meile koormaks ja pidevaks kuluks, vaid on tõenäoline, et pikemas perspektiivis on tegemist Eesti majandust ja elujärge tõstvate oluliste ühiskonnaliikmetega. Kui rahaliste plusside ja miinuste debatt korraks kõrvale jätta, siis kõige suurem on siiski meie moraalne kohustus aidata surmasuus olevaid inimesi olenemata sellest, kas nende päästmine oleks meile majanduslikult kasulik või mitte.
    Autor: Kristina Kallas
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.