Reformierakond sai hääle valega

Hiljuti toimunud turismiettevõtjate kohtumisel nelja riigikogu liikmega – just nii palju julges tulla neljakümnest Tallinnas, Harju- ja Raplamaalt valitud saadikust valijatega kohtuma – ütles üks majutusettevõtja, et tema Reformierakonna valijana tunneb, et ta hääl on varastatud.

Valimiseelsel peaministrite debatil „Foorumis“ ütles peaminister Taavi Rõivas selgelt, et majutusteenuste käibemaksumäära ei tõsteta. Kui Rõivas oleks öelnud, et tõstetakse, siis poleks Reformerakond tema häält saanud. Nüüd sai, aga valega.

Statistikaameti andmetel on Eesti põhiturgudelt Soomest ja Venemaalt saabuvate turistide arv suures languses – Soome turistide arv on langenud üle 10% ning Venemaa turistide arv pea 50%. Aastas üle 100 000 turisti vähem. Iga turist kulutab umbes viiendiku majutusele. Saamata jääv tulu on viis korda suurem.

Langus on fakt. Ilma võimaliku käibemaksutõusu mõjudeta. Nõudluse langus toob kaasa müügihinna languse ja tulude kukkumise. Nordic Hotel Forumi (NHF) näitel võib öelda, et nelja esimese kuuga on saabujaid 10% vähem võrreldes 2014. aasta sama perioodiga. Näiteks Soomest on saabujaid 9,6% ja Venemaalt 51,8% vähem. NHF ei ole kindlasti erand. Usun, et meil on veel suhteliselt hästi läinud. Suve eelbroneeringuid vaadates tuleb kõhedus peale. Lisaks väiksemale broneeringute arvule on ka prognoositav keskmine majutuse hind mullusest madalam.

Reisikorraldajad selgitavad kehva olukorda Läti ja Leedu odavusega, sinna (eriti Lätti) on ligipääs parem ning Baltimaad on üks suur rinderiik, kust on parem eemale hoida.

Aastapäeva sõjaväeparaad Narvas aitas kindlasti narvalaste patriotismitunnet suurendada, kuid välismeedia kajastas seda kui Eesti jõudemonstratsiooni Vene piiril. Milleks?

Turgude kasvu on raske ennustada. Soome majanduse jätkuv olukord sunnib tarbijad pigem ettevaatlikkusele. Pensionärid, kes on seni olnud suuremad reisijad, säästavad halvemateks päevadeks ja ka selleks, et lapsi ja lapselapsi toetada. Heaoluriik kidub.

Veel keerulisem on lugu Venemaa taastumisega. Venemaa ja Lääne (sh Eesti) suhted pole paranenud. Vene majandusele ennustatakse pigem raskemaid aegu ning vahepeal kosunud rubla on jätkuvalt madalseisus. Inimesed peavad pigem raha säästma kui kulutama.

Lisaks teeb Vene propaganda tõhusat tööd kodanike seas, mille tulemused on meile silmnähtavad. Näiteks saatis üks Peterburi elanik Eesti Turismiarenduskeskusele kirja küsimusega: „Kas on tõsi, et Tallinnas ähvardab Vene turisti füüsiline vägivald?”

Kui seni oli Tallinna-Moskva ja Tallinna-Peterburi vahel rongiliiklus (kuigi kvaliteedi mõttes oli see võrreldav tsaariaegsega, eriti võrdluses Venemaa riigisisese ja ka Euroopa tasemega), siis tänavu suvel pole ka seda. Narva piiripunkti ehitus kestab jätkuvalt – ka autoga saabujatele pole leevendust. Minul suurt usku Vene turu taastumisse sellel aastakümnel ei ole.

Kõik ülejäänud turud peale Soome ja Venemaa on olulised, mõni näitab isegi kasvu (näiteks USA, tänu NATO vägedele), kuid need turud on meie jaoks väikesed ning meie turismi ja selles töötavaid inimesi ei päästa.

Peaministril on õigus – planeeritav käibemaksutõus ja üldine madalseis turgudel ei tapa. Eestlane on visa: surutakse omade või võõraste poolt jälle ja jälle põlvili, kuid tõuseb uuesti üles. Samas: eesti rahvatarkus ütleb, et igal oinal on oma mihklipäev.