Kuidas võidelda ühisrahastuse tankistiga?

Äripäev kirjutas hiljuti juhtkirjas sellest, kuidas tankistid on asunud ära kasutama ühisrahastuse keskkondi.

Mõnes mõttes ei ole ühisrahastus kelmide jaoks just atraktiivne viis hõlptulu teenida – kui panka pettes saab endale ühe vaenlase ja kohati ka tuttava patsutuse õlale stiilis „Tubli, liigkasuvõtjad tulebki pühakojast välja heita“, siis ühisrahastusele omaselt kogutakse palju persoonipõhiseid vaenlasi. Samas katsetajaid leidub ning laenuandjad tunnevad ennast ebakindlalt, mis vajab riigi ja ühisrahastusplatvormide tähelepanu.

Suur roll ja vastutus on seal ühisrahastusplatvormide pakkujatel, kes tegelikkuses kujundavad tingimused, millistelt kodanikelt raha kaasatakse ning kuidas see laenusaajatele välja jagatakse. Isiklikud käendused, hüpoteegid ning erinevad finantsaruannete esitamise kohustused pakuvad laenuandjatele küll teatavat kindlust, kuid realistlikuks jäädes need siiski jätavad pahatahtlikele laenusaajatele päris palju auke (näiteks tankistidele müük, nn äririskide realiseerumisest tingitud pankrot ning sellega seotud laenuandjate vähesed eelteadmised äriplaanist jne).

Maailmas vähelevinud ühisrahastuse üheks viisiks on nn osaluspõhine ühisrahastus (equity based crowdfunding), kus laenuandjad annavad ettevõttele küll laenu, kuid saavad selle eest vastu osaluse või siis muul viisil kontrolli ettevõtte tegevuse üle. See ei ole Baltikumis veel levinud, kuid lääneriike eeskujuks võttes on see varsti ka Eestis. See võib olla üks moodus, kuidas laenuandjad tegelikult saavad kontrollida, mis nende rahaga toimub ning kelmist laenusaajale jääb laveerimiseks vähem ruumi. Hästi koostatud osanikelepinguga saab tankistide kätte sattumise riski palju vähendada. Samuti juhtorganites vähemalt ühe professionaalse esindaja kaasamine aitaks. Loomulikult kaasnevad investeerimispõhise ühisrahastusega teistmoodi riskid ning tegemist ei ole täiesti probleemivaba lahendusega.

Euroopa väärtpaberituru järelevalve ESMA on avaldanud arvamuse kehtivate Euroopa Liidu regulatsioonide kohaldamise osas ühisrahastusplatvormidele, kuid erinevate õigusaktide kohaldamise osas erinevatele ühisrahastuse meetmetele on selgus kergelt öeldes hägune. Ühisrahastusplatvormide pakkujad ootavad juhiseid finantsinspektsioonilt ning selgust selles, millise järelevalve alla võib platvorm tulenevalt kujundatud teenusest sattuda. See aitaks uutel ja ehk ka parematel teenustel turule enesekindlamalt siseneda.

Autor: Kaido Künnapas