Ohtlikud maksud

Käibemaks on üks rida ettevõte kuludes, mis teoreetiliselt kasseeritakse teenuse lõpptarbijalt. Praktikas jääb kulude mõistlikuna hoidmine siiski ettevõtja õlgadele. Hinnasildil olev number peab olema koos käibemaksuga ning kliendil on täiesti ükskõik, mismoodi see maks tasutakse – tema tahab saada parimat teenust võimalikult väikese hinnaga.

Värska Sanatooriumi puhul tähendanuks käibemaksumäära tõstmine majutusteenusele 20 protsendini eelmise aasta andmete järgi 170 000 euro suurust lisakulu, korrigeeritud kava järgi saab see summa olema 80 000 eurot. Kuidas me siis selle raha leiame?

Üks võimalik tee on lihtsalt tõsta hinda. Sellist lahendust saaks endale lubada mõni monopoolne ettevõte, kuid tiheda konkurentsi tingimustes on hind üks turuvõitluse elemente. Tormilist tõusu pole ette näha. Headel aegadel tuli meile puhkama kuni 22 protsenti turiste Venemaalt, ülemöödunud kuul oli neid ainult 5 protsenti. Soome majandusprognoos pole samuti eriti optimistlik. Neist kahest riigist peamiselt tulebki meile turiste.

Kui me ei saa panustada ainult hinnatõusule, tuleb hakata vaatama muid kulusid – tõenäoliselt välistame mõneks ajaks palgakulude kasvu. Meie puhastusteenindaja kuupalk jääb tunduvalt alla riigikogulase kuluhüvitiste määrale, seetõttu on toretseva eluviisiga inimestel sellest murest keeruline aru saada. Puhastusteenindajal on hotellis väga vastutusrikas töö, kus isegi väike lohakus torkab kohe silma. Millega saaksime teda motiveerida, et tagada kliendi rahulolu? Sotsiaalmaksu langetamine jätab meie üle 100 töötajaga ettevõtte eelarves vabaks 3000 eurot. Seda on vähem kui ühe miinimumtasuga töötaja palgakulu.

Tõenäoliselt koos palgakulude külmutamisega tuleb vaadata üle ka ettevõtete arendusplaanid. Toredaid asju ei saa me kliendile lähiaastatel lubada. Vaatame üle, mis on kõige hädavajalikum ja teeme seal keerulised valikud. Olukorras, kus meil tegelikult oleks vaja meelitada rohkem inimesi ja pakkuda neile parimat teenust.

Valdav enamus Euroopa Liidu riikidest rakendab majutusteenustele oluliselt madalamat käibemaksumäära, kuna see on lõviosas eksport. Eesti konkurentsivõimest tulenev turistide hulk mõjutab tegelikult ka neid majutusettevõtteid, kes keskenduvad kohalikele – turistide vähenedes hakkavad nende teenindamisele keskendunud ettevõtted meelitama muid kliente.

Mõne nädala eest tegin ettevõttes meeskonnaga grupitöö, mille üheks teemaks olid võimalikud ohud meie tegevusele. Kolm üksteisest sõltumatult arutlenud gruppi tõid esimese ja peamise ohuna välja valitsuse maksupoliitika. Mis on siis valitsuse sõnum meie ettevõtjatele ja inimestele, kes erasektoris palka teenivad? Praegu on tõesti raske aru saada, miks ratsionaalsed argumendid enam ei toimi. Majutusteenuse käibemaksutõusu teemaline debatt algas Eestis üle kahe kuu tagasi ning siiani pole olnud kuulda ühtki argumenti, kuidas see maksutõus ettevõtlusele Eestis kaasa aitab.

Autor: Igor Taro