Ära lase petturil minema libiseda

Küberkuritegevuses ei ole midagi süütut. See on sama, kui keegi lööks su kodu aknaklaasi kildudeks, upitaks end see­järel tuppa ja teeks selle puhtaks kõigest väärtuslikust või sulle emotsionaalselt olulisest. Astuks sinu isiklike asjade keskele. Või teeks sama sinu firmas, jättes su ilma rahast ja saladuses hoitud infost. Küberkurjategija suudab seda teha silmale varjatumalt, kui ettevõtte juht või IT-spetsialist ei ole piisavalt kogenud. PwC analüüs näitab, et häkkerid tegutsevad konkreetse eesmärgita – otsitakse huvitavat infot, mis kopeeritakse ning müüakse edasi.

Tartus jalatseid tootev ettevõte Samelin ja Norra koostööpartner võinuks äärepealt kaotada 73 000 dollarit, kui küberpettur sekkus nende kirjavahetusse, üritades raha oma pangaarvele suunata. Kui Samelini juht Leida Kikka märkas katset temal ja äripartneril nahk üle kõrvade tõmmata, kirjutas ta petturile. Tegi seda, kuna oli püha viha täis.

Riigi Infosüsteemide Amet ja politsei loevad sõnu peale: küberkurjategijaga ei tohiks suhelda, sest nii võib asja veel hullemaks pöörata, ning politseisse peab avalduse tegema, et pettusest vähemalt märk maha jääks. Ka ei piisa vaid arvutiparoolide muutmisest.

Politseisse ei tahtnud Kikka minna, sest raha ta ei kaotanud, peale selle oli tööl kiire aeg. Norra ettevõtja ei saanud küll rahalist kahju, kuid tegi siiski politseisse avalduse. Politsei jõudis värskeid jälgi mööda Ungarisse.

Esimesel korral ei pruugi küberpettur saada, mida tahab, kuid teine häkker on järgmisel korral ilmselt nutikam. Seega peaks ettevõtte juht tegema kõik selleks, et IT-turve oleks tasemel. Kokkuvõttes on see ka odavam.