Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Alar Tamming: Hiina mulli lõhkemine alles ees

    Tavidi suuromanik Alar Tamming.Foto: Andres Haabu

    Hiina börsi mulli lõhkemisest on veel vara rääkida, see on alles ees, kirjutab Tavidi suuromanik Alar Tamming Facebookis.

    Natuke finantsmaailma uudiseid ka, sest hea on teada, mis maailmas toimub ja kus näiteks on Hiina börsimull – kas läks juba lõhki või on auk sees või hoopis on tegu ajutise tsüklilise erakordselt tugeva tagasilöögiga (termin 2008. aasta krahhi kohta)?
    Hiina aktsiad (Shanghai Stock Exchange Composite Index, kuid kedagi täpsemalt huvitab) tõusid ühe aastaga, ehk möödunud aasta juunist kuni selle aasta juunini, 150%. Mullu 16. juunil oli indeks 2067 punkti tasemel, aga selle aasta 4. juunil juba 5023 punkti peal. Tõeline ime – bitid tootsid bitte, mida sai päris rikkuse vastu vahetada. Loomulikult ei saa aga niiviisi rikkust luua (Adam Smithi ajast alates peaks igal mõtleval inimesel olema selge, et rikkus tekib tööga ja börs on rikkuse ümberjagamise mehhanism, kus uut rikkust juurde tekkida ei saa) ja peale seda algas Hiinas börsikrahh.
    Börs kukkus ja praegu on indeks kuskil 3800 punkti juures. Räägitakse, et haihtunud on paar triljonit dollarit.
    Tasub meeles pidada, et börs on ikka veel ligi 80% kõrgemal, kui oli eelmisel aastal sel ajal, nii et mulli lõhkemisest siin kindlasti ei saa rääkida ja see on alles ees. Langusruumi on siin veel palju ja tekib küsimus, miks üldse sellisest kukkumisest rääkida ja kas seda peaks dramatiseerima.
    Asi on aga selles, et äris ja eriti börsil tekib omapärane psühholoogiline fenomen. Juhul kui aktsiad tõusevad, siis aktsia omanikud loevad selle enda varanduseks ja kui aktsia seejärel langeb, siis on neil psühholoogiline tunne, et neilt on midagi vägivaldselt ära võetud ja see tekitab frustratsiooni ja stressi.
    Kuna enamus aktsiaid on aga panditud uute laenude katteks, siis tekib veel täiendav frustratsioon ja on vaja leida süüdlane. See praegu Hiinas toimubki. Süüdi on need, kes panustavad langusele, ja need, kes oma aktsiatest loobuvad.
    Finantsmaailma telgitaguseid ja seda, mille alusel selline tõus üldse tekkis, ei lahata. Käivitunud on iga börsi krahhi alguses ilmnevad psühholoogilised mehhanismid.
    Edasine peaks ka olema selge. Valitsuste pingutuste ja reguleerimisega suudetakse börs stabiliseerida ja isegi võib-olla ülespoole liigutada, kuni tuleb uus ja suurem pauk ja ilmselt nii mitu korda järjest, kuni abimeetmed enam ei aita ja tuleb seista vastamisi tegelikkusega.
    Jälgida tasub aga seda sellepärast, et samad asjad hakkavad korduma nii USA kui ka Euroopa börsidel. Samuti on kasulik jälgida Kreekas pankadega toimuvat, sest sisuliselt on Kreeka panganduses eesseisev eelmäng samadele protsessidele Itaalias, Hispaanias ja Portugalis. Meenutaks seda, et Kreeka välisvõlg, mida ta teenindada ei suuda, oli 30. juuni 2015 seisuga umbes 360 miljardit eurot. Portugalil on see ca 550 miljardit, aga Hispaanial juba üle 2 triljoni ning Itaalial üle 2,5 triljoni. Nemad küll praegu tänu uutele laenudele veel suudavad seda hiigelvõlga teenindada, kuid on selge, et ka sealt tuleb ühel päeval lagi ette.
    Lisada võib veel seda, et Saksamaal ja Prantsusmaal mõlemal hakkab võlg liginema 6 triljonile, Suurbritannial aga 10 triljonile (ca 15–25 korda suurem kui Kreekas!). Kuna nemad aga tõmbavad niite ja otsustavad raha trükkimise üle ise, siis sinna kriis veel kohe ei jõua. Kui aga juba Kreeka maksmata laenuprotsent tekitab nii suurt valu ja segadust, mis saab siis, kui suuremate riikide laenud tagasi ei tule? Paraku ei ole maailma ajaloos seni veel juhtunud, et sellises ulatuses võla ja majanduse suhe kogu ühiskonda sassi ei lööks.
    Ainus, mis praegu teha saab, on see, et mitte üllatuda toimuva üle, uurida ning teadvustada fakte ja loota, et ka ajakirjandus rindeuudiste asemel hakkab tegelema süvaanalüüside ja probleemide sisuga. Tean küll, et see on ja jääb hüüdja hääleks kõrbes, sest ühe asja olen ma küll ajaloost selgeks õppinud: nimelt ajaloost ei õpita kunagi ja areng saab olla ainult individuaalne, aga allakäik on enamasti kollektiivne.
    Hea uudis on aga see, et kõige pimedam on just enne koitu!
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.