Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    E-Eesti ainulaadne võimalus

    Raul Pint.Foto: Raul Mee

    Eestil on ainulaadne võimalus pöörata oma e-eripära puhtaks sularahaks, leiab firmamatja Raul Pint.

    Märkimisväärne, kuid poolik samm selleks on tehtud e-residentsusega, mis praeguses vormis on Eestis mitteresideeruvatele välismaalastele pigem iselaadne kuuluvustunde või tunnustuse näitamise instrument. Tinglikult nagu klubikaart paljude teiste kliendikaartide hulgas.
    Samas on see kahtlemata igati otstarbekas Eestis alaliselt resideeruvatele välismaalastele või juba mingil viisil Eestiga tõsiselt seotud teiste riikide kodanikele.
    Planeeritud 10 miljoni e-residendini jõudmiseks on vaja mingit märkimisväärset n-ö rosinat koogi sees. Iga ärimees teab, et oma sihtgrupini jõudmiseks tuleb see kõigepealt defineerida, segmenteerida ning seejärel leida tee selle sihtgrupi südamesse ja ka rahakotti.
    Praegu on maailmas laiali kümneid miljoneid ekspatriaate ehk inimesi, kes subjektiivsetel kaalutlustel on lahkunud oma sünnimaalt ning resideeruvad kuskil mujal riigis. Jättes kõrvale kalevipojad ehk siis majanduspõgenikud, kes läinud rohkem arenenud riiki kõrgema palga jahile, ning ka pensionärid, jääb alles märkimisväärne hulk elujõulisi tegelasi, kelle patriotism on asendunud teiste kriteeriumitega. Olgu nendeks siis parem kliima, ilusamad tüdrukud/poisid, turvalisem ja kvaliteetsem elukeskkond laste üleskasvatamiseks vms.
    Valdavalt on tegu produktiivseimas eas inimestega, kellele elu sünniriigis on ennast ammendanud sõltumata sissetuleku suurusest. Päritoluriikide järgi ei ole väga lihtne üldistada, sihtgrupis on inimesi igalt poolt maailmast. Kõigil neil on mingi riigi kodakondsus, mida nad vahetada ei plaani, samuti on neil olemas resideerumisriik, kus neile mingil subjektiivsel põhjusel meeldib elada. Neil olemas oma töö või äri, mis loob neile sissetulekut. Sageli on sissetulek mingil viisil internetipõhine.
    Märkimisväärsel osal neist on aga teatav probleem n-ö ärilise kodusadamaga ehk siis kohaga, kus neil oleks registreeritud ettevõte ja kus nad saaksid vastu võtta oma äritregevusega teenitud raha. Kõrge maksukoormuse tõttu või muudel põhjustel ei taha nad oma sünniriigis ettevõtet registreerida. Lisaks sellele ei ole nende sünnimaal ehk siis passiriigil mingit seost ega ka mingeid teeneid nende praeguse äritegevusega.
    Elukohariigis tavaliselt puudub hästiarenenud tugiteenuste baas ning ka hästitoimiv internetipangandus. Samuti võib olla probleemiks märkimisväärne kultuuri- ja keelebarjäär. Näitena võib tuua internetivaldkonna äri ajava rootslase, kes elab juba aastaid Tais ja müüb mingit teadmistepõhist toodet või teenust üle interneti Austraaliasse. Tal puudub huvi ja ka mitteresidendina vajadus maksta oma teenitud tulu pealt ülikõrgeid makse Rootsi. Samas ei ole näiteks Tais välismaalasel võimalik mõistlikul viisil ettevõtet omada, sõltumata asjaolust, et ta on seaduslik resident.
    Katmata vajadused
    Praegu on selle turuosa katnud mingil viisil offshore-tööstus, kuid see ei kata selle segmendi tegelikke vajadusi. Lisaks sellele on offshore-temaatikal paratamatult juures maksudest kõrvalehoidumise lõhn, mis antud segmendi puhul ei ole õige. Nad ei ole kellegi maksuresidendid ning kuuluvad iseendale. Nad ei hiili maksudest kõrvale, nad ei resideeru passiriigis, nad ei teeni raha passiriigis, samuti ei teeni nad raha elukohariigis, vaid hoopis kulutavad seda seal. Samas puudub neil täiuslik instrument toimiva ärikeha ja panganduse kaudu.
    Äritegevus saab olla mõistlikult maksustatud ainult juhul, kui see toimub mingi riigi geograafilisel territooriumil. Väga paljud riigid vastavalt on nii ka oma seadusandluses sätestanud, osad jätnud selle kas teadlikult või kogemata märkamata.
    Eestil on olemas e-residentsus ja hästitoimiv internetipangandus. Puudu on vaid võimalus muuta e-residentsuse saamine kättesaadavamaks (näiteks Manila lähistel resideeruva hollandlase jaoks ei ole just väga ahvatlev sõita Tokiosse EV saatkonda sõrmejälgi andma). Samuti tuleks selle lähenemise realiseerimiseks luua ettevõtlusvormina mitteresidendi äriühing või siis maksuerisus, mis välistab vajaduse kohaliku maksuametiga suhtlemiseks. Headeks näideteks on Araabia Ühendemiraatide RAK IC äriühing või Hongkongi maksuseadustik.
    Tulubaas sellise mudeli puhul moodustub iga-aastasest äriühingu hooldustasust. Praegu kasutatavate mudelite puhul on välja kujunenud kulufoon umbes 800 eurot aastas äriühingu kohta, sõltumata  jurisdiktsioonist. Väga tõenäoliselt maksaks ekspatriaadist äriinimene suurima heameelega ligi 1000 eurot aastas selle eest, et tema ettevõtte on kusagil pisikeses, aga viisakas Euroopa riigis registreeritud, et tal on ID-kaardiga isiklik ligipääs korralikele ingliskeelsetele tugiteenustele ja et tal on hästitoimiv ingliskeelne internetipank.
    Samas kui aastamaks on näiteks 3 kuud maksetähtaja ületanud, kustub äriühing automaatselt registrist. Aastamaksu tasumisel koos mõõduka lisatasuga ennistatakse äriühing registrisse.
    Eesti edumaa teiste ees
    Ühtlasi võib ettevõtte omanik ka vahel olla huvitatud huvireisist riiki, millest ta enne polnud kuulnudki, kuid praegu asub seal tema ettevõtte virtuaalne ja hästitoimiv peakontor. Seega praegu on Eestil riigina reaalne võimalus võtta märkimisväärne osa ligi 5 miljardi dollari suuruse mahuga turust. Loomulikult tuleb selleks valdkonda mõista, vaeva näha ja kontseptsiooni oskuslikult turundada. Eelkõige tulla välja konnatiigikesksest mõtteviisist. Võimalused ja edumaa selleks on olemas ning üle poole tööst juba tehtud.
    Kokkuvõtlikult moodustaks e-residentsus koos eritüübilise äriühingu ning hea internetipangaga just selle kombinatsiooni, millest maailmakodanikest äriinimesed viimase kümnendi jooksul teravat puudust on tundnud. Seega on olemas märkimisväärne nõudlus teatavas segmendis, millest just Eesti riigil oma e-platvormidega oleks võimalik asjaliku tegutsemise korral oluline tükk haugata.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Iisrael vastas ÜRO vaherahu nõudmisele värske pommitamisega
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.