Maksude maksmine lihtsamaks

Enne kui rakendub Arto Aasa dieedikava, kus kümme kilo tuleb kaalust maha võtta nii 120 kg kaaluval inimesel kui ka 60kilosel, tuleb kokku leppida, mida me tegelikult tahame. Alustada tuleks avaliku sektori äriprotsesside ümberkujundamisest ja ka ühiskondlike kokkulepete ülevaatamisest, ning alles siis võime alustada diskusioone dieedikava üle. Muidu võib efektiivsuse asemel hoopis tekkida tõrkeid avaliku sektori teenuste pakkumisel.

Praxise viimase raporti kohaselt moodustab tööealise elanikkonna osakaal avalikus sektoris ligi viiendiku. Olukorras, kus 20% rahvastikust tegeleb teiste inimeste administreerimisega, on meil viie rikkama riigini jõudmiseni veel pikk tee minna. Seega tundub uues koalitsioonilepingus sätestatud riigireform igati mõistlik samm. Samas tuleks sellele läheneda strateegiliselt ja äriprotsesside põhiselt. Üks võimalik meede oleks siin SAF-T rakendamine (Standard Audit File for Tax purposes).

SAF-T puhul on tegemist ühtse standardse auditfailiga. See sisaldab ettevõtte struktureeritud pearaamatukonto väljavõtet, mida esitatakse maksuametile üks kord kuus. Sellise meetme rakendamist on soovitanud nii OECD kui ka ELi institutsioonid ja päris mitmed riigid on ka selle vastu võtnud.

SAF-T vähendaks oluliselt ettevõtjate halduskoormust. Sisuliselt esitaks maksumaksja korra kuus SAF-T, ja maksuamet ise genereeriks selle faili põhjal tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni, käibemaksudeklaratsiooni ja selle lisa.

Valitsusele on tihtilugu ette heidetud igasuguseid täiendavaid aruandekohustusi, sest need nõuavad sageli eraldi arendusi ja tähendavad kulu. See on arusaadav. Samas, mõningad maksujuristid on oma demagoogilise vastandamisega jõudnud nii kaugele, et aruandekohustusega võib ohtu sattuda isegi riiklik julgeolek. Kui suur osas maksujuristide loobub enesepettusest, saame hakata rääkima lahendustest ja perspektiividest.

Tegelikult on asi peamiselt selles, kui täpset ja efektiivset maksukogumist me tahame. See tähendab, et kas meil peaks jääma teatud hämar ala, kus võiks kogemata ka mõne maksu maksmata jätta. Olukorra paremaks mõistmiseks oleks paslik siinkohal tuua paralleel kiirusületamisega seotud karistuspoliitikaga. Seal välditakse liiga jõulisi sanktsioone, sest tegu pole millegi kriminaalsega ja kogemata võib kiirust ületada igaüks.

Selles mõtteviisis pole iseenesest midagi halba. Kõik põhineb ühiskondlikel kokkulepetel ehk sellel, mida me ise tahame, see pole ühe inimese või ametkonna otsustada. Siinkohal tuleks minna päris riigiteooria põhitõdede juurde tagasi. Tihtilugu tundub, et avalik võim ja erasektor oleksid justkui kaks vastandlikku isikut.

Tegelikkuses on aga ühes demokraatlikus riigis/ühiskonnas kokku lepitud, et üks osa elanikke peab tegutseb avalikes huvides (sealhulgas kogub kokku maksud), ning teine osa loob ühiskonnas tegelikku väärtust/rikkust. See, millised hoovad me neile anname ja kuidas kalibreerime tõhusust maksude üle järelevalve teostamisel, peaks kaine mõistuse kohaselt olema võimalikult efektiivne. See on meie enda huvides, et võimalikult suur osa ühiskonnast tegeleks reaalse väärtuse/rikkuse loomisega ühiskonnas, mitte teiste administreerimisega.

Praeguses ühiskonnas aga hoopis vastandutakse avalikule võimule, saamata ise aru, et sina oledki riik. See omakorda tingib asjaolu, et klaaskuuli ja kaartide abil maksude üle järelevalve teostamiseks on vaja veel rohkem inimesi, kes ei reaalset rikkust/väärtust ei loo.

SAF-T rakendamine tõhustaks oluliselt maksude maksmise üle järelevalvamist. Seda nii sisuliselt kui ka administratiivselt. Esimesel juhul oleks näiteks varifirmade tuvastamine oluliselt lihtsam – kui nähtuks, et miljonilise kuukäibega ettevõtte ainsaks varaks on plastmass kopsik ja kolm kirjaklambrit. Teisel juhul võimaldaks SAF-T rakendamine muuta suure osa maksukogumisega seotud äriprotsesse automaatseks (utreerides: maksuameti asemel võiks üldse olla üks server). Rääkimata ausast konkurentsist, mis peaks olema kõikide ausate ettevõtjate huvides.

Seega tuleks alustada riigireformimist äriprotsesside muutmisest, kus üheks võimaluseks maksude üle järelevalve teostamisel oleks just SAF-T. Niimoodi suudaksime vähendada ametnike arvu ja valiku sektori osakaalu (efektiivsus): teiseks suudaksime kokku koguda suure osa maksutuludest võimalikult fokuseeritult ja automaatseid lahendusi kasutades (tõhusus). See on ainult üks näide, kuidas on võimalik avalikku sektorit kokku tõmmata. See kõik sõltub ühiskondlikest kokkulepetest, ning meetme rakendamine nõuab avalikku ühiskondliku debatti.