Riigikogulase totruse mõõdik

Mitte kedagi ei üllata enam ammu, et riigikogulased liisivad endale kuluhüvitise eest uhkeid autosid. Pärast valimisi puutuvad selle kirgi kütva teemaga kokku ka verisulis rahvasaadikud, kes on kohe haaranud võimalusest oma autoparki uuendada.

Ütlen siiralt, et minul on ükskõik, millise autoga riigikogu liige sõidab. Ja kui talle on vastav hüvitis ette nähtud, siis palun väga – tal on täielik õigus seda kasutada. Igaüks meist saab ju valimiskasti juures otsustada, kas saadiku töö on õigustanud tema võimalikku edevat autot või mitte. Küll aga tahaks ma pikema jututa 101 riigikogulase hulgast välja praakida kõik, kes oma priiskamist laustotrustega põhjendavad.

Seekord töötas rumaluse indikaator eriti eredalt kahe rahvasaadiku peal. Tanel Talve põhjendas Eesti Päevalehele Dodge RAM Spordi liisimist asjaoluga, et ta peab enda südameasjaks maaelu arendamist. „Olen sellega juba ka tööd teinud, üle 12 000 kilomeetri eri külaseltsidesse kohtumistele sõitnud,” ütles Talve oma neljarattalise valikut põhjendades.

No siis küll. Loogiline ju, et mõni tagasihoidlikum sõiduriist Eesti maakohtadest läbi ei veereks. Oot, või siiski? Maarahvas, millega te seal sõidate muidu?

Märt Sults teatas ühest küljest arusaadavalt, et varem koolidirektorina puudus tal võimalus omale BMW X5 liisida. Kuid temagi puhul pööras indikaator korralikult punasesse, kui ta teatas Päevalehe ajakirjanikule, et kõigil, kes töötavad teiste heaks, peab olema tööriist, mis „peab kiiresti käima“. „Minu töö ja efektiivsus sõltub kiirusest. Kui ma pean tunni ajaga Tartusse jõudma, siis ma PEAN tunni ajaga Tartusse jõudma,“ teatas meie kõigi heaks töötav Sults. Nii et ettevaatust, kaasliiklejad!

Siinkohal müts maha Eerik-Niiles Krossi ees, kes ütles, et kui kuluhüvitis on kulutamiseks ette nähtud, siis oleks mõneti silmakirjalik, kui keegi seda ei kasutaks. Võimalik, et Kross suutis mõistlikku juttu rääkida üksnes seetõttu, et ta ise kuluhüvitise eest vähemalt praegu autot ei liisi, kuid umbes sama lihtsate põhjendustega võinuks ju piirduda ka need, kes hüvitise käiku on lasknud.

Plusspunktid minult kõigile, kes ütlevad ausalt välja, et liisisin mulle ette nähtud kuluhüvitise eest vaat sellise auto, sest see meeldib mulle – ja punkt. Aga palun seda mitte segamini ajada ülbitsemisega stiilis „tatistamise teema“, mida harrastas näiteks Toomas Vitsut.

Kes tahab ise valida küsimusi, millele vastata, siis palun: ta peaks suurepäraselt teadma, kus on uks, et riigikogust ja muidugi üleüldse avalikust sektorist lahkuda.