Võimalus õppida Soomelt

Need edulood on ettevõtjate ja riigi koostöös sündinud projektid, mis toovad tootlikke investeeringuid, loovad töökohti ja kujundavad seeläbi ka tarbijate kindlustunnet.

Kuigi tarbimine võib olla suurem osa majandusest, on alustalaks ikkagi kaupade ja teenuste eksport. Laenuga ja võlgu elamisega kaugele ei purjeta ning see pole ka põhja laiuskraadidel elavatele pragmaatikutele kuigi iseloomulik. Just eksportöörid on meie sarnaste avatud majanduste varasalv ja edu alus. Ilma eksporditalentide juurdekasvuta on euroalast kiirema hinnakasvu juures oht kapselduda liialt siseturule, mis viib majanduse potentsiaalse kasvu aeglustumisele.

Soome majandus seisab praegu hoopis teise väljakutse ees kui 1992. aastal, mil elati läbi kiire ja mööduv šokilaine, mis mitmes Põhjamaa riigis viis pangandus- ja kinnisvarakriisini ja järgnenud kiirele taastumisele.

Nüüd tuleb otsida väljakutseid ennekõike eksportiva tööstuse langevates müügimahtudes ning ekspordihindades, mida survestavad karm rahvusvaheline konkurents ja nõrk globaalne nõudlus toorainekesksete ja investeerimiskaupade segmendis. Viimaste osakaal küündib Soome ekspordis koguni 80 protsendini. Soome ekspordi elavnemine seisab osaliselt globaalsete investeeringute madala taseme taga, eeskätt Euroopas. Soome tööstuse maht selle aasta jaanuarist maini oli langenud 2009. aasta kriisist madalamale. Soome tehnoloogia sektor prognoosib edasiseks vaid kerget tellimuste kasvu.

Investeeringute elavnemise uus tsükkel käib Saksamaal ja see kajastub ka praegu Soome ekspordistatistikas. Rootsi on isegi langenud teisele kohale. Samas maailmaturu toorainehinnad on surve all ning majanduskasvusid veab valdavalt tarbimine, mitte tööstuse investeeringud ja ehitus. Samal ajal takistab Soomes tarbimise elavnemist pettumust valmistav palgakasv koos tsüklilise, aga ka kasvava struktuurse tööpuudusega (sh noorte hulgas). Traditsioonilised majandusharud (paberitööstus, aga ka masinatööstus ning elektroonika harud) peavad leidma uusi kasvumootoreid, arendades tooteid ja teenuseid, mille vastu on tänases globaalses majanduses rohkem huvi. Nokia asendamine ei ole lihtne.

Soome tulevased kogemused rikastavad kindlasti Eesti ettevõtjaid. Me jagame sama raha, eurot, ning meil on paljuski sarnane ekspordistruktuur nii kaupade kui ka riikide puhul. Suurem vahe on ehk selles, et Eesti on sissetulekute tasemelt jätkuvalt tublimast naabrist kordades maas. Eesti ja Soome mediaanpalk erineb üle 3,5 korra. Lisaks panustab Soome pensionisüsteemi ja muudesse sotsiaalkulutustesse ligi poole rohkem ka protsendina SKTst. Kuivõrd ettevõtluse tulude kasv on löögi all, on raske hoida üleval sedavõrd kõrget kulutuste taset ilma riigivõlga kasvatamata. Soome konkurentsivõimet on lisaks vähendanud ka ligi 10 protsendipunkti kiirem hinnakasv võrreldes euroalaga (alates 2008. aastast). Inflatsiooni on vedanud teenuste hinnad, mis on ka Eesti riskiks. Tegemist on pikaaegse heaoluühiskonnaga, mille suunas liikumisel Eesti alles teeb edusamme.

Kuivõrd palgalõhe riikide vahel edaspidi väheneb, siis Eesti ettevõtjad võiksid mõtteharjutuseks panna oma Exceli-tabelisse näiteks alustuseks praegusest kaks korda kõrgema palgakulu. Siis mõistame, kuivõrd raske on leida uusi kasvumootoreid ning teenida piisavalt tulu, et investeerida reformidesse.

Kavandatavad tööjõureformid aitavad küll Soomel piirata edasist palgakasvu tempot, kuid kulude kiirem kohanemine ilma tööpuuduse kasvuta on palkade allapoole jäikuse tõttu raske. Tulemuseks on tööpuuduse kerge kasv isegi tööturumeetmetega, mis suurendavad tööjõu pakkumist. Soome analüütikute hinnangul on konkurentsivõime tõstmiseks vaja kulude taset alandada üle 10 protsendi. Kokkuhoiu positiivne mõju on ennekõike lühemaajalise efektiga, sest lõpuks määrab pikaajalise kasvutempo ikka tootlikkuse kasv ja nõudlus.

Kui otsida väljakutseid ja edulugusid ettevõtluse sektorist, mis suhestuks Soome majanduse väljakutsetega, siis võiks tuua esile selle, kuidas Apple’ist kujunes ülemaailmne gigant või Ericssonist maailma juhtiv võrguseadmete tootja. Need on kõik innovatsiooni tootlikkuse ja innovatsiooni edulood. Need ei tule lihtsalt.

Kvalifitseeritud tööjõud, avatus ekspordile ja aeglasemalt jätkuvalt kasvav maailmamajandus lubavad Soomele pikemas horisondis paremat tulevikku. Praegu näitab eksporditellimuste osas selgelt kiiremat kasvu infotehnoloogia haru, kuid selle osakaal kogu tehnoloogia harudest on vaid 15 protsenti. Soome majandus jätkab järgneval kahel aastal kõigest 0,5protsendilise kasvutempoga ja see on endisele tiigrile täiesti uus väljakutse.