Soome kriis võib süveneda

Artikkel

- Arvamused
- Simo S. Hämäläinen
- 5. oktoober 2015 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soome kriis võib süveneda
Ettevõtja ja Soome-Eesti kaubanduskoja juhatuse liige Simo S. Hämäläinen.Foto: Erakogu
Praegu ei ürita Soome läbi viia mingeid struktuurilisi muudatusi, mis võimaldaksid anda riigile aastakümneteks parema kohanemisvõime, leiab ettevõtja ja Soome-Eesti kaubanduskoja juhatuse liige Simo S. Hämäläinen.
Põhjamaadest on vaid Soomes laialt kasutusel kollektiivleping, nagu ka see, et ebaseadusliku streigiga tehtud kahjud korvatakse vaid minimaalselt. Taanis kasutatakse väga vähe kaitset vallandamise vastu, Rootsis on paljud nn avalikud teenused privatiseeritud.
Põhjamaades esineb üldist reguleerimist vähem kui teistes maades, kui mõningad erandid välja arvata. Probleemiks on sotsiaalturvalisus, maksustamine ja motiveerimatus. Selliste väljavaadete puhul võib Soome kriis veel kaua süveneda ja jätkuda.
Soome peaminister Juha Sipilä tegi hiljuti haruldase telepöördumise majandusolukorra, vajalike uuenduste ja pagulaste teemal. Kõne oli justkui 1970. aastatest pärit, viimati peeti sarnaseid kõnesid president Urho Kekkoneni ajal.
Rasked muutused
Praegu on Soome majandusliku olukorra põhjuseks liiga kõrged maksud, liiga laiaulatuslik avalik sektor ja liigne reguleerimine. Ettevõtjad on juba pikalt mõistnud probleeme samamoodi ja vähehaaval hakkavad ka töötajad olukorrast aru saama. Kahjuks on endiselt vaid vähesed valmis leppima muutustega, mis nõrgendaksid nende positsiooni.
Kuna paljude toimetulek oleneb suurest ja keerukast avalikust sektorist, on muutusi raske läbi viia. Poliitikud võivad kohati olukorra tõsidusest aru saada, aga rahva toetuse säilitamiseks on pea võimatu teha muutusi ilma ulatusliku ühiskondliku toeta. Sipilä juhtimisel kavatseb riik astuda väga riskantse sammu.
Soome ametiühinguliikumine ei võitle mitte ainult muudatuste vastu, vaid peamiselt iseenda elujõulisuse ja võimupositsiooni eest.
Massimeeleavalduse probleemiks on ka see, et selle tagajärjel kannatavad tööandjad, kuigi meeleavaldus oli pealtnäha suunatud demokraatlikul teel valitud valitsuse vastu. Soome ametiühinguliikumine elab endiselt n-ö vanast rasvast ega ole suutnud ajaga sammu pidada.
Võlakoormusega tuleb tegeleda
Sipilä sõnul üritab Soome nüüd väikest sisedevalveerimist teha, kuna sealne poliitsüsteem ei ole paremaks võimeline. Järgmise majanduslanguse korral võib Soome olla taas samade või isegi hullemate probleemide ees, kuna võlakoormus võib veelgi suureneda.
Nagu paljud Twitteris säutsusid, ei saanud Kempele taustaga insenerist telepöördumises siiski karismaatilist „Soome Obamat“. Ent Sipilä on oma olemuselt tõsiseltvõetav ja aus. Soome olukord on äärmiselt tõsine ja ta on olukorra parandamiseks ilmselgelt valmis nii mõndagi mängu panema.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Twitter
- Maksud
Hetkel kuum