Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtlikkust vajab kogu ühiskond

    Liisi HansenFoto: Kaubandus-tööstuskoda

    Ettevõtlikkus on isikuomaduste ja hoiakute kogum, mida ühiskonnas hästi vajatakse ka väljaspool ettevõtlust, kirjutab kaubandus-tööstuskoja projektijuht Liisi Hansen.

    Kui soovime kõigile paremaid võimalusi pakkuvat ja jõukat Eestit, on oluline ettevõtluse toetamine ja arendamine. Kuid tuleb meeles pidada, et ettevõtteid loovad ja nende heaks töötavad inimesed, kellest oleneb nende enda, ettevõtete, aga ka riigi käekäik.
    Noorte ettevõtlusaktiivsus paistab viimastel aastatel tõusuteel olevat. Ajakirjanduse vahendusel saame lugeda noorte eestlaste loodud ettevõtete edulugusid, idufirmade kasv ja loomine on saanud trendiks. Alustavatele ettevõtjatele on rohkelt võimalusi EASi, maakondlike arenduskeskuste, töötukassa ja ülikoolide juures. Kuid ometi näitavad uuringud, et Eesti elanikkonna ettevõtlusaktiivsus on võrdlemisi madal ning meie haridussüsteem toetab õpilaste ettevõtliku hoiaku kujunemist vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt.
    Eeskuju ja kogemus
    Tihti pannakse võrdusmärk mõistete „ettevõtlikkus“ ja „ettevõtlus“ vahele, arvates, et ettevõtlikud on ainult need inimesed, kel on suurepärased äriideed, juhioskused ja kes tegelevad ettevõtlusega. Oluline on mõista, et ettevõtlikkus on isiku omaduste ja hoiakute kogum, mis koondab loovust, algatusvõimet, arukat tegutsemist ning vastutustunnet ja hoolivust. Ettevõtlik inimene tahab ja suudab oma mõtted teoks teha. Sellised inimesed saavad hakkama nii enda kui ka kogukonna elu korraldamisega, oskavad töötajana oskuslikumalt märgata ja haarata võimalusi ning just selliste inimeste eestvedamisel luuakse ühiskonnas lisaväärtus nii ärilistes kui ka sotsiaalsetes ettevõtmistes.
    Kuna ettevõtlikkus tuleb kasuks igas eluvaldkonnas, tuleks selle arendamisele panna rõhku nii varases lapseeas, koolieas kui ka elukestva õppe raames. Ettevõtlikkus areneb elukogemuse kaudu ja seda kujundab ümbritsev keskkond. Siin mängib olulist rolli nii lapsevanemate, õpetajate kui ka teiste laste ja noortega tegelevate spetsialistide teadlikkus. Lisaks teoreetilistele teadmistele tuleks õpetada ka nende teadmiste praktilist kasutamist, mis aitaks luua seoseid õpitu ja päriselu vahel. Vajalik on toetada noorte initsiatiivi, isetegemise- ja avastusrõõmu ning mitte laita ebaõnnestumist. Tähtis on ka täiskasvanu eeskuju ning tema julgustus.
    Ettevõtted toetavad noori
    Eestis on palju ettevõtteid, mis peavad oluliseks noorte arengut, suunates oma toetustegevusi just haridusvaldkonna ja ettevõtlikkuse edendamisse. Neist 140 on liitunud kaubandus- tööstuskoja koordineeritava koostöövõrgustikuga „Unistused ellu!“. Nendes ettevõtetes juhendatakse noori, võetakse vastu õpilasgruppe, korraldatakse noortele konkursse, käiakse andmas külalistunde, viiakse läbi koolitusi, koostatakse õppematerjale, toetatakse ettevõtlikkuse arendamist materiaalselt.
    Võrgustik sai loodud 2012. aastal ettevõtjate initsiatiivil. Ettevõtlusõppe arendamisega on kaubanduskoda aga tegelenud juba üle kümne aasta ning aktiivsemalt alates 2008. aastast, mil kutsuti kokku ettevõtlusõppe mõttekoda, kuhu kuulusid ettevõtlusõppe arendamisega seotud institutsioonid ja eksperdid. Mõttekoja töö tulemusena valmis 2010. aastal ka ettevõtlusõppe edendamise kava „Olen ettevõtlik!“, kus sõnastati ettevõtlikkuse ideaalid eri  kooliastmetes.
    Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamine on võetud eesmärgiks riiklikul tasandil Eesti elukestva õppe strateegiaga. Teadvustatakse, et kiirelt muutuvas maailmas toimetulemiseks on koolilõpetajate ettevõtlikkus, teadmised ning oskused, mis võimaldavad tegutseda aktiivse kodanikuna ja näha ettevõtlust isikliku karjäärivalikuna, olulise tähtsusega. Kuigi muutused võtavad aega, tuleb siiski ettevõtlikult tegutseda nende muutuste suunas.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Üha enam inimesi käib tööl autoga, ühistransport ja jalutamine jäävad kaugele maha
Viimase kahekümne aastaga on jalgsi tööl käijate osatähtsus langenud ligi poole võrra, ühistransporti kasutatakse vähem ja autoga sõidetakse rohkem. Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva vaatas andmetele otsa ja uuris, kuidas on eestlaste töölkäimise harjumused viimastel kümnenditel muutunud.
Viimase kahekümne aastaga on jalgsi tööl käijate osatähtsus langenud ligi poole võrra, ühistransporti kasutatakse vähem ja autoga sõidetakse rohkem. Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva vaatas andmetele otsa ja uuris, kuidas on eestlaste töölkäimise harjumused viimastel kümnenditel muutunud.