Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keskmistel kaubakeskustel lööb hinge kinni

    Marika MerilaiFoto: Meeli Küttim

    Esimesed heidetakse, tagumised tapetakse, keskmised koju tulevad, ütleb „Kalevipojast“ tuttav tarkus. See ei kipu aga paika pidama kaubanduskeskuste kohta, kus tulevikus on pigem rohkem eeliseid väga suurtel ja ka väikestel keskustel.

    Eestis on praegu suhteliselt palju kaubanduspinda ning paari-kolme aasta perspektiivis lisandub seda veel märkimisväärselt. Kaupmehe jaoks on peamine küsimus, millised on tulevikusuundumused ning kuidas tulla toime olukorras, kus turul valitseb kaubanduskinnisvara ülepakkumine. Arvesse tuleb võtta nõudluse ja pakkumise vahekorda. Kuid milliseks see suhe ikkagi kujuneb? Osa teadmisi selle kohta saab kaasa võtta minevikukogemusest, osa kogemusi saab kohandada muu maailma näidete põhjal, osa oletusi jääb aga paratamatult põhinema sisetundel.
    Ruutmeetreid tuleb juurde kiiremini kui elanikke
    Elanike arv ei kasva nii kiiresti, kui paisub kaubanduskeskuste ruutmeetrite arv. „Ilmselt jäävad paljud ruutmeetrid tühjaks ja tuleb hakata investeerima oma keskustesse,“ ütles 30. septembril Äriplaanil esinenud Cityconi juht Marcel Kokkeel. Klienti ei huvita, kus ta ostab, teda huvitab, mida ta ostab.
    Jaekäive sõltub tarbijast – kui tema kindlustunne paraneb, siis jaekäive kasvab ja vastupidi. Jälgides tarbija kindlustunde muutumist ajas, märkame ka seda, et kui kindlustunne paraneb, siis hakkavad kinnisvaraarendajad arendama uusi projekte. Ühtegi uut arendusprojekti ei ole seni avatud kahe aasta jooksul pärast otsust, vaid keskmiselt neli aastat hiljem. Seega on kaubanduskinnisvara areng liikumas jaekaubandusega võrreldes kogu aeg vastasfaasis – uue keskuse valmides on kaubanduses pigem madalseis kui tõus. Säärase mudeli põhjal võib oodata raskeid aegu kaubanduskinnisvaras perioodil 2017-2019.
    Jaekaubanduse tähtsus väheneb
    Perede kogukulutused absoluutarvus suurenevad, kuid selle raha osakaal, mis tuleb jaekaubandusse, väheneb ajas. See suundumus kehtib ka Eesti kohta. 20 aastat tagasi oli kaubandus inimeste jaoks oluline asi, moodustades üle poole leibkondade kulutustest, praegu on see näitaja 40% juures, sh internetist ja kataloogidest ostetud kaup. Jaekaupmehe osatähtsus väheneb jätkuvalt.
    Jälgides inimeste käitumist enne ja pärast kriisi aastatel 2007-2008 ning 2012-2013, ilmnes, et kriisi põhjast läbi käies külastuste sagedus vähenes ja ostusumma suurenes. Ehk siis tulevikus külastavad inimesed harvem kaubanduskeskusi, aga nad on nõus seal rohkem kulutama ning külastuse aeg võib pikeneda, kui keskuses pakutase lisaks ostlemisele muid tegevusi (toitlustus, meelelahutus jm). Kokkuvõttes toob see küll kaasa käibe kasvu, kuid uute sihtkohtade lisandudes hakkab tööle kangiefekt, hajutades ostjaskonna eri keskuste vahel. Nii on uute kaubanduskeskuste teke kaupmeestele suurem oht kui seniste keskuste laienemine.
    Arengut veab konkurents, mitte tarbija vajadus
    Kaubanduskeskuste uue laine ootel on õhus loomulikult küsimus, mis tulevikus saab. Ilmselt mõni upub ja mõni ujub edukalt edasi. Eestis armastavad kliendid kaubanduskeskusi, seda on kinnitanud seniste keskuste hiljutised laienduste avamised. 14 Tallinnas, Tartus ja Pärnus asuvat kaubanduskeskust müüvad 20% kogu jaekaubanduse kogumahust. Võib-olla on see tingitud ka alternatiivide puudumisest – meil pole ajalooliselt väljakujunenud ostutänavaid ja väikepoodide piirkondi.
    Aastatel 2014-2015 oli palju avamisi, ainuüksi Tallinnas lisandus uut kaubanduspinda ligemale 11% (50 000 ruutmeetrit). Selle mõjud põhilistele konkurentidele on olnud minimaalsed – külastuste arv langes 1-2%, käibed 4%. Võib väita, et sellise kasvu suutis turg vastu võtta. 2018. aastaks lisandub aga uut kaubanduspinda 50% ehk 250 000 ruutmeetrit. Kas turg tervikuna tuleb sellega kaasa?
    Praegu veab kaubanduskeskuste arengut konkurents, mitte tarbija vajadus. Iga tänase eksimuse hind suureneb ajas. Rohkem kui kunagi varem ajaloos otsustab keskuste edasised arengud kaupmees. Uute brändide Eestisse tulek on aeglustunud. Ebaõnnestunud turuletulijad mõtlevad lahkumisele. Arendajad tunnevad üha enam kaupmeeste survet, mis peaks konkreetses kaubanduskeskuses lisaks kaubandusele veel olema. Kaubandus ei taha enam ise olla keskuse ankur, minna tahetakse kohta, kus on olemas ka muud funktsioonid – meelelahutus, toitlustus, avalikud teenused. Sellises tegutsemiskeskkonnas hakkab tekkima olukord, kus keskmise suurusega keskustel on kõige keerulisem leida väljundeid. Suurimad probleemid tabavad ilmselt Tallinna keskmise suurusega (15 000–20 000 ruutmeetrit) kaubanduskeskusi.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.