Riigi kogutud info peaks olema tasuta

Tundub iseenesestmõistetav, et riigi kogutud andmed, millele ei ole seatud juurdepääsupiiranguid, on tasuta kättesaadavad igaühele. On aga valdkondi, kus riik sellele põhimõttele ühemõtteliselt alla ei kirjuta ning küsib kodanikelt ja ettevõtjatelt arvestatava rahasumma andmete eest, mida ta on kohustanud organisatsioone ning üksikisikuid riigile andma.

Üks, kuid mitte ainus näide on poolavalik äriregister. Poolavalik, sest ligipääs äriühingutelt, mittetulundusühingutelt ja sihtasutustelt kogutud infole on küll e-äriregistri kaudu kättesaadavaks tehtud, kuid suuremalt jaolt tasuline. Näiteks soovides tutvuda potentsiaalsest lepingupartnerist äriühingu majandusaasta aruandega, et veenduda tema majandustegevuse jätkusuutlikkuses, tuleb välja käia 2 eurot. Sama suur summa tuleb tasuda, et saada teada, kellele vastaspooleks olev äriühing üleüldse kuulub.

Tõsi, 2 eurot ei tundu esmapilgul ülemäära suur tasu, kuid kui päringuid tuleb teha iga päev ja mitu, siis on see arvestatav väljaminek. Äriühingud, kellel lasub rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise hoolsusmeetmete rakendamise kohustus, peavad tegema päringuid, et tuvastada tehingupartneri tegelikud kasusaajad ning nende tuvastamata jätmine on karistatav.

Tegemist on põhimõttelise küsimusega, kas riik muudab teatud andmed kättesaadavaks tasuta või minimaalse tasu eest, mis katab nende avalikustamisega seotud kulud, või seab nendele andmetele juurdepääsu võimaldamise eesmärgiks kasumi teenimise.

Riigikogu menetleb avaliku teabe seaduse muudatusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi  ülevõtmiseks, mis ühtlustab avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist liikmesriikides. Direktiivi eesmärk on saavutada suurem läbipaistvus ühiskonnas andmete abil, mille riik on ise juba kokku kogunud.

Avaliku sektori käsutuses on tohutu infohulk, mille vaba kasutus suurendaks ärisuhtluse usaldusväärsust ning innovatsiooni vabalt saadaolevate andmete töötlemisel. Direktiivi kohaselt peaks see informatsioon olema kättesaadav minimaalsete ja põhjendatud õiguslike, tehniliste ning finantsiliste piirangutega.

Eesti seaduseandja paistab avaliku teabe seaduse muutmisel minevat vastupidises suunas, olles lisamas avalike andmete väljastamise tasu koosseisu ka investeerimistulu ehk kasumimarginaali. See on omakorda aluseks andmete väljastamistasu tõstmisel, kui seadus sellises kujul vastu võetakse.

Riik ei peaks seadma eesmärgiks avalike andmete pealt kasumi teenimist. Seda eriti juhul, kui neid andmeid on isikutel vaja, et täita riigi seatud kohustusi, näiteks rahapesu tõkestamine või ärisuhtluse läbipaistvuse suurendamine.