Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rahakotirauad avanevad tõrksalt

    Riigikogu liige Aivar Sõerd (Reformierakond).Foto: Raul Mee

    Eesti sisenõudlus on järgmisel aastal üks peamine majanduskasvu allikas, kuid selle jõud hakkab raugema, kirjutab riigikogu liige Aivar Sõerd (Reformierakond).

    Välisekspertide hinnangud Eesti majandusele ja riigirahandusele on üldjuhul positiivsed – meil on kasvu toetav majanduskeskkond, laitmatu avaliku sektori finantsolukord, suured avalikud investeeringud ja tõhusad riigiteenused. Majandusel oleks aga võimet kasvada kiiremini kui praegune umbes 2protsendine kasv. Põhiliselt piirab kasvu kiirenemist ettevõtete tööjõukulude ülemäärane kasv, kasumite vähenemine ja ebapiisavad investeeringud.
    Praegu menetleb riigikogu 2016. aasta riigieelarvet, mille prioriteedid on tugevdada Eesti julgeolekut, parandada inimeste toimetulekut ja kindlustada vastutustundliku riigi rahanduse jätkamist. Tuleb arvestada sellega, et riigieelarve on lisaks maksupoliitikale üks põhilisi vahendeid, millega riik ja seadusandja saab majandusarengut mõjutada.
    Sotsiaalsfäär kasvab edasi
    Vaadates järgmise aasta riigieelarve kava, siis paistab sealt välja aasta-aastalt kasvav sotsiaalsfäär, sotsiaalse kaitse valdkond moodustab eelarvest suurima osa ja selle osakaal järgmisel aastal suureneb tuntavalt. Tõusevad pensionid, kasvavad lastega perede sissetulekud ja tõuseb toimetulekutoetuse määr. Kõik see parandab inimeste heaolu ja kindlustunnet.
    Majanduskasvu üks vedaja on sisenõudlus, mis jääb oluliseks kasvuteguriks ka järgmisel aastal, kuid selle jõud kasvuallikana hakkab raugema. Ettevõtete jaoks muutub üha olulisemaks konkurentsivõime suurendamine.
    Konkurentsivõime seisukohast on oluline üldine maksukoormus. See jääb järgmisel aastal enam-vähem samaks, mis tänavu, ulatudes 33 protsendini SKPst. See on tunduvalt madalam kui Euroopa Liidus keskmiselt. Riigieelarve tasakaalustamise nimel on paljud riigid olnud sunnitud viimastel aastatel maksukoormust tõstma. Tööjõumaksude osakaal meil veidi väheneb, mis tuleneb üldise maksuvaba tulu ja pensionide maksuvaba tulu tõstmisest. Maksukoormust suurendab mõnede tarbimismaksude tõstmine. Seega jätkub ka järgmisel aastal juba varem alanud tööjõumaksude osakaalu vähenemine ja tarbimismaksude osakaalu kasv, mis aitab majanduskeskkonna muuta kasvusõbralikumaks.
    Majanduse arengu seisukohalt on olulised avaliku sektori investeeringud. Kõik riigid teevad suuri pingutusi majanduse konkurentsivõime tõstmiseks. Eriti olulised on riigi tootlikud investeeringud olukorras, kus globaalsest majanduskeskkonnast tingituna on erasektor ettevaatlik. Ka meie viimaste aastate tootlikkusest kiirem palgakasv on vähendanud ettevõtete kasumeid, mistõttu on kahanenud ka investeeringud. Avaliku sektori investeeringute maht järgmisel aastal on 488 miljonit eurot, mida on tänavusest 22 protsenti enam. 
    EAS aitab välisturgudel
    Tootlikkuse tõstmiseks peavad riigi toetused aitama ettevõtteid, et kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid ja materjale ning arendada suurema lisaväärtusega tooteid ja teenuseid. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus toetab ettevõtteid konkurentsivõime suurendamisel välisturgudel, samuti innovatsiooni ja tehnoloogia vallas ning tootearendusel. EASi toetuste maht mõnevõrra väheneb võrreldes tänavuse eelarvega, tulenevalt Euroopa Liidu toetuste dünaamikast. KredEx pakub ettevõtetele laene, riskikapitali krediidikindlustust ja riigi garantiiga tagatisi.
    Avaliku sektori investeeringutes on kaalukas osa infrastruktuuri investeeringutel. Teede ehitusse läheb 307 miljonit eurot, mida on üle 21 miljoni euro rohkem kui tänavu. Rekonstrueeritakse mitmed raudteelõigud ja maanteelõigud, sealhulgas Tallinna ringtee II etapp, tulevase Rail Balticu terminali ja lennujaama vaheline trammitee ning Russalka ja Haabersti ristmik Tallinnas. Ehitussektori nõudlust kasvatavad ka riigi investeeringud Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kaudu, kokku summas 51 miljonit eurot.
    Riigieelarveliste vahendite mõju majandusele on mitmesuunaline. Tulenevalt toetuste, palkade ja pensionide kasvust toetab riigieelarve sisetarbimist. Teiseks on erasektori investeeringute kasvutempo aeglustumise olukorras suur roll eelarvepoliitika vahendina avaliku sektori investeeringutel.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.