Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mehed tulid kapist välja

    Äripäeva peadirektor Igor Rõtov.Foto: Erik Prozes

    Postirobotit arendavad Ahti Heinla ja Allan Martinson väärivad rohkem tunnustust ja julgustust, et innustada ka tulevasi ettevõtjaid pöörasteks ideedeks, kirjutab Äripäeva peadirektor Igor Rõtov.

    Allan Martinson kontakteerus minuga eelmisel nädalal Skype’i teel. Saatis lingi postirobotit tutvustavast videost, andis teada, et 2. novembril kirjutavad sellest rida maailma juhtivaid väljaandeid ning küsis, kas Äripäev ei sooviks kajastajana seista samas rivis. Vaatasin seda videot ja lugesin Allani postitust ning esimene mõte, mis peast läbi käis oli, et kas pole tegemist vimka ehk libauudisega. Kuidagi uskumatu tundus see kõik. Igaks juhuks küsisin Allanilt otse üle. Ta muigas Skype’is ja rahustas mind väitega, et 1. aprill on veel kaugel. Teatud kahtlusega vahendasin Allani kontakti ajakirjanikele, mille tulemusel pani Kadri Põlendik kokku põhjaliku loo, mis ilmus esmaspäeval veebis ja teisipäeval paberväljaandes.
    Allan Martinson ja Ahti Heinla tulidki eile hommikul kapist välja, kui avalikustasid oma 15 kuud kestnud varjatud tegevuse. Londonis asuv firma Starship kavatseb teha heateo sadadele miljonitele inimestele, kes peaksid saama asendada kopsakad kulleritasud odava ja sõbraliku postirobotiga. Käivitajad usuvad, et kulleriteenus on kaasaegse inimese jaoks justkui baasvajadus, mille olemasolu ei pruugita isegi teadvustada. Näidisvideol saab aga tõesti näha ka robotit juba tegevuses.
    Äriplaani kalkulatsioon avaldab muljet
    Martinsoni sõnul on viimase 5-10 km pakivedu kõige kallim osa e-kaubanduse logistilises ahelas ja tavaliselt on selle hind 4-15 euro vahel ühe saadetise kohta. Starshipi eesmärk on seda hinda langetada 10 korda ning viia paki kojutoomise hind odavamaks kui 1 euro. Kui katsuda projekteerida need numbrid kogu kullerteenuste või postipaki maailmaturule ning kujutada, et mõned protsendid sellest õnnestubki Starshipil endale haarata, siis võtaks see äri juba astronoomilise mõõtme.
    Allan pidas sõna, tema uudis sai esmaspäeva hommikul pretsedenditult võimsa meediakajastuse kogu maailmas. Kohe hommikul kajastasid uudist BBC News, siis riburadapidi Briti muu meedia ning kui Ameerikas jõudis kätte hommik, siis ka CNBC ning rida teisi USA meediakanaleid. Müts maha tulemusliku kampaania ees. Ei mäleta, et ükski Eesti firma oleks stardipauguna kasvõi ligilähedast meediakajastust pälvinud.
    Me ei tea praegu, kas Allan ja Ahti suudavad maailma vallutada, või isegi, kas nende robot hakkab ka päriselt tööle? Kas nad leiavad üldse mõne tänuliku kliendi? Kas mõni konkurent pole oma asjaga juba kaugel ees? Lõviosa kõikvõimalikest ägedatest algatustest maandub ajaloo prügikastis, vaid üksikud jäävad pinnale ning neist omakorda vaid käputäis teevad tõelise läbilöögi. Teisalt, kui aga üldse mitte üritada, siis on ebaõnnestumine alati 100% garanteeritud. Tõsi, mittetegijad ei riski ka iial saada hurjutatud.
    Pooldajad ja skeptikud
    Jälgisin uudisele järgnenud tõlgendusi nii meedias, internetikommentaarides kui ka sotsiaalmeedias. Juba mõned tunnid pärast uudise avalikustamist kogunes Allan Martinsonile Facebooki seinale mitusada tunnustavat like’i ning ka positiivseid kommentaare, enamik küll tema enda isiklikelt tuttavatelt ja ka kaasvõitlejatelt n-ö tehnoloogia- ja rahamaailmast. Kui aga vaadata reaktsioone uudisele laiemalt, siis tekkis sinna päeva jooksul hulgaliselt skeptikuid ja kahtlejaid, kellel tundus olevat tarkust kolme lausega Allani ja Ahti kuudepikkusele tööle vesi peale tõmmata. Anononüümsetes kommentaariumides olid lahmivad kriitikud veelgi armutumad. Seepeale meenus mulle Kersti Kaljulaidi karm hinnang algatuste kohta Eestis, 14. oktoobril Eesti Ekspressis ilmunud arvamusartiklist. Ta kirjutas: „Täna on hirm eksida meie kõige suurem demotivaator. Isegi potentsiaalselt töötavaid, kuid esmapilgul lihtsalt naeruvääristatavaid ideid välja käia ei juleta, sest sotsiaalmeedia ja twitterruum teeb sinust pulbri. Ja ellu viimiseni jõuda on üldse peaaegu võimatu, sest koerad hauguvad karavani raudselt seisma. Minu arvates nii me edasi ei saa.“
    Arvan minagi, et me võiksime julgete pööraste ideede puhul suruda oma eestlasliku skepsise maha ning heatahtlikult tunnustada tegijate südikust tulla sellega välja. Ärme haugu karavani seisma ja lähme edasi. Skype’i asutajad võiksid ju rahumeeli soojal maal rantjeedena palmi all puhata, kuid nad ei tee seda, mis väärib lugupidamist ja tunnustust. Soovime Allanile ja Ahtile, et nende algatus saaks tuule tiibadesse ning innustaks teisi eestlastest ettevõtjaid olema veelgi tarmukamalt maailma muutvate ideedega väljatulemisel.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Lühikeseks müüjatel oli rekordiline nädal
Lühikeseks müüjad teenisid suurt tehnoloogiaettevõtete aktsiate müügist rekordilise nädalase kasumi.
Lühikeseks müüjad teenisid suurt tehnoloogiaettevõtete aktsiate müügist rekordilise nädalase kasumi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Gaasitoru värvi alt kraabiti välja keelatud Vene osad. Leedu tülis vaadatakse ka Infortari firma poole
Leedus lahvatas suur skandaal, kui selgus, et Leedu-Poola gaasitoru pandi keelust hoolimata kokku Venemaalt pärit osadest. Ühe versiooni järgi jõudsid keelatud osad lõunanaabrite juurde Eesti ettevõtte kaudu.
Leedus lahvatas suur skandaal, kui selgus, et Leedu-Poola gaasitoru pandi keelust hoolimata kokku Venemaalt pärit osadest. Ühe versiooni järgi jõudsid keelatud osad lõunanaabrite juurde Eesti ettevõtte kaudu.