Tahad riigiametisse? Erasektori kogemus on?

Vaadates seda, mis toimub ettevõtluse ümber viimased aastad nii regulatiivsel kui pahatihti ka täitval tasandil, tundub vägisi, et juhitakse ja kontrollitakse seda, millest eriti aru ei saada.Kusjuures ma usun, et seda tehakse parimate kavatsustega. Kuna aga arusaamist napib, kukub tihtipeale välja nagu alati.

Seda on valus vaadata, sest esiteks, toidab ettevõtlus meid kõiki otseselt töökohtade loomise ja kõige eluks vajaliku produtseerimisega, ning teiseks toidab ta meid ka kaudselt, sest just ettevõtluse kaudu ja tulemusena jõuab raha riigi rahakotti, mida sealt saab vajaduse põhiselt (või muud moodi) jagada. Kuna aga riigisektoris töötavad helged pead, motiveeritud ja energilised inimesed, siis selle suure energia veidi vale suunamise tulemusena tekib kohati tunne, et riik ongi keskne, inimesed ja ühingud ongi riigi jaoks.

Tegelikult on ju vastupidi: riik on inimeste jaoks. Riik ei tooda, riik ei toida. Tema mõte on reguleerida ja kontrollida ainult nii palju. kui on minimaalselt vajalik suure kurja ärahoidmiseks, ning ümber jagada ainult niipalju kui on minimaalselt vajalik inimväärse elu kindlustamiseks kõigile. Samuti on tema käes vägivallamonopol. Kõik.

Kui neid piire hakatakse ületama isegi heade kavatsustega, siis on asi halb ja omab tendentsi aina halvemaks minna. Selleks, et suunata riigijõud just sinna, kus neid vaja on ning hoida ära destruktiivne sekkumine, on tarvis riigipoolset sügavat, asjatundlikku arusaamist ettevõtluse toimimisest.

Mis saaks, kui äri regulatsiooni ja järelevalvega tegelevates riigiametites töötamise eelduseks oleks erasektori kogemus? Vähemalt kolmeaastane näiteks, sest väidetavalt alles kolme tööaasta möödumisel hakkab töötaja mõistma, mis ettevõttes toimub ja kuidas tema seda mõjutab.Sellise kogemuse eesmärgiks on, et hilisemal riigisektorisse äri reguleerima ja kontrollima asumisel oleks selge, mida ja miks tehakse ning vastupidi, mida ja miks teha ei saa.