Energiasõltumatus teeb päriselt iseseisvaks

Eesti võiks olla täiesti energiasõltumatu. Kui me fossiilkütuseid enam ei pea sisse ostma, saame kütuste sisseostult kokku hoitavat raha kasutada elanike elatusjärje parandamiseks.

Energiasõltumatuse saavutamiseks tuleb bussid, veokid ja traktorid panna sõitma biogaasil ja biodiislil ning sõiduautod elektril või biogaasil. Selleks tuleb ajakohastada elektriautode laadimisvõrku ja välja arendada üleriigiline surugaasitanklate võrgustik. Samuti tuleb meil leida ratsionaalne viis biodiisli tootmiseks. Näiteks saab seda teha mõne toiduaine kasvatamisel veel mitte kasutatavast toodagu jäägist.

Elektriautode jaoks on meil taristu olemas. Tuleb asuda soosima Tesla Model S tüüpi pika läbisõiduga (500 km) uusima põlvkonna elektriautode kasutust, mis laadimisvajaduse linnaoludes kaotab. Võiks jätkata elektriautode ostu toetuste jagamist põhimõttel, et soodustuse suurus on seotud akude mahutavusega. Mida suurem mahutavus, seda suurem on soodustuse protsent auto hinnast. Varem või hiljem jõuavad siis ka rikkamate inimeste ostetud autod teisele ringile. Teslaga tasuks läbi rääkida, et me saaks Eestisse kogu maad katva supercharger-võrgustiku. Võiks küsida autodele ka hulgihinda, mille vastu saaksime elektriauto tootjate toodangu hüvesid oma põhjamaise kliima näitel reklaamida.

Meil on olemas kõik võimalused toota elektrit senisest enam tuulest ja päikestest. Taani kasutab taastuvenergiat 50% mahus kogu oma elektritoodangust ja on seadnud 2050. aastaks sihi olla 100% taastuvenergia kasutaja. Seega saame seda teha ka meie, sest meie energiavajadus on neist väiksem. Julgeoleku aspektist on meie geograafilises asukohas oluline tagada just hajutatud elektritootmine. Nii ei saa elektrivarustust ühe sihitud terroriakti või rünnakuga halvata.

Põlevkiviressurss võimaldab katta ülejäänud elektrienergiavajadust, kuni otsime oma teed 100% taastuvenergiani jõudmiseks. Põlevkivist saame toota puudujääva diislikütuse suurveokitele. Samas valitseb trend, et rahvusvahelisi autovedusid ja laevaliiklust viiakse gaasile (LNG) üle. Seega võib-olla on mõistlik jätta põlevkiviõlist diisli tootmine suure investeeringu kulu tõttu hoopis vahele? Näiteks tuues kasutusele enam trolle, elektribusse jms. Kui meie elektrienergia on kodumaine, tasub otsida lahendusi, et seda kasutaks lisaks eraautodele ka ühissõidukid.

Energiasõltumatu saame olla ka oma toidu tagamisel. Meil on piisavalt vaba maad ja kui me baastoiduained ise toodame, siis saame isegi sõja vms kriisi korral edukalt siin toime tulla. Ilma jääme vaid banaanist, mandariinist jt eksootilisest toidulaua lisast, aga saame siiski edukalt omaette hakkama. Kui toodame toitu ökoloogiliselt puhtalt, saaks meist Bhutani järel teine ökotoidumaa. See väärtustaks “Made in Estonia” tähendust maailmaturul.

Põlevkivienergeetika know-how, Eleon-tüüpi uue põlvkonna tuulikute ja TTÜs väljatöötatavate uue põlvkonna päikesepaneelide eksport ning (öko)toiduainete ning biogaasi kohapeal tootmine loovad meile nii töökohti kui ka positiivset väliskaubanduse bilanssi. Nii saame ka osta kõiki neid tarbekaupu, mida me ise ei tooda.

Energiasõltumatuse võlu on tegelik iseseisvus. Meid ei ole võimalik siis survestada kütuse-, toidu- ega ka energiakraanide kinnikeeramisega. Keerulises olukorras peaksime loobuma vaid lõbudest, aga ei kaotaks inimväärse elu võimalust. Globaalne finantskriis on siin hea võimalus selle mudeli jätkusuutlikkust esile tõsta.