OÜtamist tuleb õpetada

Ettevõtlus on turvalise, tuttava ja võrdlemisi stabiilse palgatöö keskkonna vahetamine tundmatu, turbulentsema ja ettearvamatu keskkonna vastu. See on vastutuse ja riski võtmine. Millega on töötaja teenistuse suurus seotud? Ametikoha vastutuse, riski suuruse ja teadmatuse hulgaga. Neid kolme faktorit talitseda ei suuda ega soovi kaugeltki mitte kõik. Enamik inimesi ei hakka kunagi oma firmat tegema, isegi maksude optimeerimise eesmärgil mitte.

Riik ja ühiskond aga vajab ettevõtlikke inimesi, kes julgeks vastutust võtta, luua töökohti, panustada Eesti majanduse arengusse. Kui paljud meist on valmis sellist sammu kohe ja praegu astuma? Võtta töölt lahti, luua ettevõte, kõik oma säästud ja ka laenatud raha sinna investeerida, võtta töötajad ja hakata kliente otsima. Neid ei ole palju. Veidi rohkem on neid, kes sellele siiski mõelnud on või sellest unistavad ning samm-sammult julgeks äkki selle teekonna ka kunagi ette võtta. Kui risk ei oleks nii suur ja näha oleks ka lisaväärtust.

Kuidas neid koolitada ja õpetada? Riigi finantseeritud ettevõtluskoolitused? Ettevõtlusnädalate korraldamine omavalitsuste ja riigi eelarvest? Kohalike omavalitsuste ja riigi tasandi alustava ettevõtja toetusprogrammid? Suurepärane. Ent parim õpetaja on praktiline kogemus, soovitatavalt madaldatud riskiastmega keskkonnas ja sammhaaval – OÜtamine.

Oma ettevõtte loojad, kes esialgu otsustavad omale palka mitte maksta, ohverdavad palju: pensionifondi, töötuskindlustuse, puhkusearvestuse ja -tasud, lahkumishüvitised. Ometi nemad on esimesed, kes lahti lastakse, kui neid palganud ettevõttel halvasti minema hakkab, esimesed, kelle arved jäetakse tasumata, kuna esmajärjekorras on vaja palgatöötajatele tasuda; kui deklareeritav palk on päris 0, siis pole neil ka haigekassat.

Oma ettevõtte loojad võtavad vastutuse: esmalt iseenda ja oma perekonna eest, raamatupidamise eest, statistikaameti aruandluse eest; kui asjad sujuma hakkavad, siis juba esimeste töötajate eest ja kogu sellega seonduva seadusandluse ja maksude eest. Kas sina julgeksid sellise koolitusprogrammiga liituda? Sa saad küll lühiajaliselt “stipendiumi” – maksusoodustuse –, kuid mida tähendab see sinu tuleviku jaoks? Kui sellest ettevõtmisest asja ei saa, siis töötukassa sind ei toeta ja pensionieas elamisväärsest tulust oled ka ilma.

OÜtamise koolitusprogrammi eesmärk on inimeste viimine samm-sammult just nimelt selleni. Kõik ei jõua sinna. Aga need, kes jõuavad, maksavad pikaajalises perspektiivis mitmekordselt kinni kogu koolitusprogrammi kulud. Start-up-maailmas on täiesti tavapärane, et 90% ettevõtmistest kukub läbi – ja ka need ettevõtjad lahkuvad hindamatu kogemuse võrra rikkamana –, aga see üks kümnest katab investorite kõik kulutused ja toodab veel kordades peale. Ka riik peab investeerima ettevõtluskeskkonda, teades, et suur protsent OÜtamise koolituse läbinuid ei pruugi jõuda mitmemehefirma staatusesse, kuid piisavalt suur hulk alustajaid sinna siiski jõuab. Ja need, kes ei jõua, hakkavad mingil hetkel siiski ka mõtlema oma tuleviku kindlustamisele ning pensionifondi ja töötuskindlustuse kogumise peale, hakates ühtlasi tasuma ka suuremat sotsiaalmaksu.

Inimesed, kes on toonud oma turvatunde ohvriks ning loonud ettevõtte, ei peaks üle miinimummäära tööjõumakse tasuma. Kaugelt mitte kõik ei soovi seda teed ette võtta. Tööjõumakse tuleb tasuda palgatud tööjõu pealt. Ettevõtjat ennast ei tohiks selle tööjõu arvestusse lugeda, las ta kasutab oma oskusi ja töötunde sotsiaalmaksuvabalt ettevõtte algstaadiumi arengu toetamiseks. Loeme seda “maksusoodustust” ettevõtlusharidusse investeerimiseks. Laseme tal õppida. Ühel päeval pakub ta oma teenust ühe firma asemel mitmele ning seejärel võtab tööle lisatööjõudu, kelle pealt tasub ka makse ning kelle abil hakkab ühemehe OÜ kasvama.

Inimpsüühika seisukohast on ettevõtte loomise sammu astumine väga tugev uute äriideede elluviimise pärssija. Mõttemuster selle taga on lihtne: kui mul juba oleks OÜ ja ma nagunii tegeleksin selle raamatupidamise ja muu paberimajandusega, siis miks mitte proovida ka seda ideed või investeerida raha sinna.

OÜtamine on äärmiselt positiivne täiendõppe programm, mis on suunatud neile julgetele, kes on valmis loovutama osakese turvatundest ja etteaimatavusest oma elus. Palju selline koolitusprogramm riigile aastas maksma läheb? Maksuameti andmeil on Eestis umbes 20 000 tööjõumakse mittemaksvat osaühingut. Kõik neist ei tegutse reaalselt, on riiulifirmad jne. Kui neid sunnitaks tööjõumakse tasuma, deklareeriks ühemehefirmad endiselt osa teenistusest ettevõtlustuluna, utreeritud käsitluses võiks nende deklareeritavaks keskmiseks brutopalgaks arvestada 500 eurot. Ja ma arvan, et keskmise deklareeritava väärtusena on see pigem üle- kui alahinnatud.

Sotsiaalmaksu summa sellelt on 39,6 miljonit eurot. Eeldan ka seda, enamik neist ettevõtjatest tasub hetkel siiski sotsiaalmaksu minimaalse määra (117,15 eurot) ulatuses, et tagada tervisekindlustus. Niimoodi langeks koolituskulu kohe vaid 11,5 miljoni euroni aastas. Võtame arvesse ka selle, et antud summa, mis jääb nende alustavate ettevõtjate kätte, suunatakse tarbimisse ning riik teenib selle pealt suure osa maksudena tagasi. Lisaks on need inimesed teinud valiku ise hakkama saada, mis tähendab, et neile ei laiene pensioni ja töötuskindlustuse lisahüved, vähemalt mitte olulisel määral.

Ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arendamiseks on 2015. aasta eelarvesse kavandatud kokku üle 150 miljoni euro. Küsimus on selles, kas OÜtamise maksusoodustused peaks arvestama selle eelarve ühe kulureana või lisakuluna. Aga riikliku ettevõtluskoolituse ja -toetamise kuludena seda ju arvestada võiks. Tähtis on mõista, et kes on pettuse peal väljas, need hoiavad maksudest kõrvale eraisikuna täpselt sama osavalt kui OÜna. OÜ puhul on riigil rohkem mehhanisme rahaliste liikumiste kontrollimiseks.

OÜtamine on positiivne nähtus, vaja on välja töötada vaid sobiv regulatsioon, mis aitaks tagada selle võimaluse eesmärgipärast kasutamist.