Süül ja vastutusel tasub vahet teha

Üks peamisi põhjusi, miks väikeste ja keskmiste firmade areng aeglustub või hoopis peatub, on juhi kartus võtta enda peale suurem vastutus oma meeskonna eest. Probleem tekib siis, kui juhid hakkavad ekslikult mõtlema, et vastutus ja süü on üks ja seesama.

Sageli on see ebaeetiline keskkond, olgu need töötajad või äripartnerid, mis tekitab juhis veendumust, et tema ainsana on süüdi kõikides hädades: et napib raha, et töötajad ei saa pühendada oma perele piisavalt aega. Juht võib end süüdi tunda ka selles, et kliente on väga palju või vastupidi, liiga vähe, või ka selles, et üleüldse peab tööd tegema.

Ja kui kerkib uute töötajate värbamise küsimus ning tuleb enda peale võtta veel suurem vastutus, siis kõlab see nii: „Nüüd pead sa end veel rohkem süüdi tundma…“ Kõik, lõpp laienemisele! Keegi ei taha olla lõputult süüdi.

Vastutus tähendab tunnetada end mingis tegevusvaldkonnas toimuva põhjusena. See eeldab otsustus- ja tegutsemisvõimet. Tegelikult on vastutus inimese enda otsus selle kohta, kas ta on toimuva põhjus või tagajärg.

Vastutada on tegelikult äge. Ettevõtlust võib võtta kui mängu, mille te ise omaniku või juhina olete loonud. Olete ise kehtestanud reeglid ja tahate ise seda mängida. Te olete olnud põhjus, et see mäng on alanud ja kestab!

Et teie enda algatatud mäng jätkuks, tuleb aru saada, et vastutus ei ole süü – see oli hoopis teie võime, mis on lasknud avada äri ja laseb seda korraldada nii, et mäng pakuks veel rohkem rahuldust ning et teie ja teie meeskond sellest veel enam võidaksite.

Tehke oma keskkond eetiliseks. Eetika eesmärk on kõrvaldada vastutegevus ja välistage olukord, kus osa meeskonna eesmärgid on teie omadega vastuolus. Meeskond peab ühisest eesmärgist teadlik olema ja tegutsema selle saavutamise nimel.

Saage teadliku otsuse tulemusena ise oma keskkonna eetilisemaks muutumise põhjuseks. See omakord suurendab teie võimet otsustada ja vastutada, ühtlasi tulemuslikult tegutseda.