Ilmatu sein on ees

Sein on ees. Ilmatu lai. Kõrge ka. Just nii laulis ansambli Vitamiin solist Raul Sepper oma kunagises furoori tekitanud muusikapalas. Hiljuti Eestit külastanud jaapani päritolu maailmakuulsa USA finantsilise õpetaja, investori ja menuraamatute autori Robert Kiyosaki esinemisest jäi üritusele kalli pileti lunastanud kuulajatele kõlama kaks peamist märksõna – kapitalism on surnud ning parema homse saavutamiseks tuleb osta tema raamatuid.

Kas kapitalism on siis tõesti surnud? Suurte keskpankade ning valitsuste rahapoliitilisi otsuseid lähemalt jälgides võib tõesti tekkida taoline mulje. Valitud on taktika, kus paljude riikide suurt võlakoormust soovitakse ravida võlgnikule üha uute ning soodsamate laenude pakkumisega, selle asemel, et lasta turujõududel majanduskeskkonda puhastada seesmiselt.

Kapitalism ei ole surnud. Ta on lühiajaliselt meelevaldselt maha surutud, et siis kriitilise tasakaalupunkti ületamisel karmilt oma olemasolust taaskord anda märku. See toob kaasa palju higi, valu ja pisaraid. Poliitikud teavad seda, kuid sellest hoolimata on mugavam lükata probleemide lahendamine võimalikult kaugesse tulevikku, sest pingutust nõudvate ning valijate seas ebapopulaarsete reformide tegemine seab ohtu nende tagasivalimise.

Keskpankade üsna valimatu ning kohati ka vastutustundetu likviidsuse suurendamine on loonud keskkonna, kus raha väärtus varades mõõdetuna langeb pidevalt ja kiiresti, samas kui maailma majanduse kasvul on sein ees. Varade inflatsiooni ei arvata tavainflatsiooni hulka, mis on kaasa toonud olukorra, kus statistiliselt on mitmes riigis deflatsioon, samal ajal kui kinnisvara ning aktsiate hinnad teevad üha uusi tippe.

Taoline protsess hoiab tuha all hõõguvana uut tõsist muret ehk ühiskonna märkimisväärset kihistumist. Noor pere võib ennast tööga kas või haigeks rabeleda, kuid unistusel uuest kodust on sein ees. Nende sissetulekute kasvule näitab varahindade rong halastamatul kombel oma tagatulesid. Kiirelt kasvavad ka üürihinnad, mis sunnib paljusid kolima senisest tagasihoidlikumale pinnale. Kõik see toob paratamatult kaasa motivatsiooni languse, rahulolematuse oma riigiga ning soovi asuda elama kusagile mujale. Käib suur majanduspoliitiline eksperiment, mille osalisteks oleme me kõik ning mille viimased peatükid ei ole veel valmis kirjutatud.

Lähiminevikust on keeruline, kui mitte võimatu, leida aega, mil majanduse olulised tootmissisendid nagu kapitali ning toorainete hinnad oleksid olnud nii soodsad kui praegu. Ole ainult mees, võta laenu ja tooda midagi! Sellest hoolimata on ettevõtjad suurte investeeringute tegemisel väga ettevaatlikud ning eelistavad odavat laenuraha kasutada pigem oma ettevõtte aktsiate tagasiostmiseks või aktsionäridele dividendide kaudu meelehea tegemiseks.

Äride laienemisel ning uute firmade loomisel on justkui sein ees. See väliselt nähtamatu sein asub ettevõtjate peades, kuhu deflatsioonioht puges salamisi juba möödunud aastal ning muutis neid kiirelt alalhoidlikumaks. Keegi ei taha astuda esimest sammu, kartes tarbijate ostuotsuste ajas edasilükkumist ning sellest tulenevaid riske ennatlikult kasvule suunatud äriplaanile.

Robert Kiyosaki üritab oma raamatutega muuta inimestele kodusemaks ettevõtjatele omast mõttemaailma ning see on igati tänuväärt tegevus. Tema raamatuid on müüdud kokku üle 35 miljoni koopia ning sellest 28 miljonit langeb menuraamatule “Rikas isa, vaene isa”. Kõige olulisem finantstarkus ongi esitatud sellest lihtsas keeles kirjutatud teoses ning tema hilisemad sama perekonna üllitised on pigem paar päeva tagasi keedetud supi uuesti ülessoojendamine. Pole enam uusi originaalseid mõtteid ning isa asemele on lihtsalt ilmunud kas siis naine, laps või keegi kolmas. Äri laiendamiseks tuleks tulevikus ilmselt suunduda loomariiki ning kirjastada raamat “Rikas koer, vaene koer”.  

Muutuste protsess saab alguse inimesest enesest. Head raamatud ja koolitused saavad sellele vaid kaasa aidata. Seminarid võivad tekitada pettekujutelma, et ollakse osaline mingil olulisel üritusel, mis iseenesest ilma individuaalse sisemise pingutuseta suudab muuta kõigi kalli pileti ostnute elu paremaks. Siis saabub aga taas hall argipäev, kus uued omandatud tarkuseterad tuleb iseseisvalt rakendada enda isikliku parema elu takistuste seina purustamiseks. Seinal ei ole tundeid. Ta seisab endiselt inimese unistustel kindlalt ees ning ei lase end kuidagi heidutada viimase relvastuse selgest paranemisest. Seina enesekindlust tõstab teadmine, et ükski relv ei ründa teda ilma sõdurita.

Inimene on oma olemuselt nõrk ning enda harjumuste ori, mistõttu oleks aasta pärast huvitav teada, mitu protsenti Saku Suurhallis Robert Kiyosaki uhkete tulede ja viledega kaunistatud investeerimisgalat väisanud inimestest on vahepeal hakanud ettevõtjaks või vähemalt võtnud omaks ettevõtjale omase mõttemaailma ning alustanud palgatöö kõrvalt isikliku passiivse rahavooportfelli loomisega. Kardan, et muutuste protsessi on heal juhul suutnud läbida iga viies Wealth Forumil osalenu. Paljude jaoks pole see kindlasti olnud kerge. Ka tugevamad on vähemalt oma elu uue etapi alguses avastanud, et sein on ees, ilmatu lai, kõrge ka.