Iga lihtsustus ei too õnne õuele

Taksonduses lammutab juba paar aastat innovaatiline Uber. Tema asemik Eestis on Taxify. Kogu innovatsioon mobiiliäppidega seisneb näiliselt selles, et taksot saab tellida ühest kohast ja kiiremini. Ent iga firma, ka Taxify ja Uber, soovib kasvada.

Kuna traditsioonilised, litsentseeritud ja spetsialiseerunud taksod olid juba olemas, hakati taksojuhtideks kaasama pea igaühte, kes oli vähemalt eile juhiloa saanud. Kuna nõutud koolitusi, litsentse, tervisetõendit ja taksomeetrit ei saa ühe klikiga edastada, tuli neist nõuetest kiirema kasvu nimel loobuda. Kliendid, kes alguses innovatsioonist rõõmustades lakke hüppasid (peaasi, et on soodne), hakkasid ajapikku vaikselt meelt muutma.

Siit-sealt kostis, et nn taksoäpid ei kontrolli ei juhtide ega masinate tausta. Kuigi üldjuhul olid piraattaksod ilusad ja uued, siis nii mõnigi auto olla sõitnud taksot ka ilma ülevaatuseta.Nii lõid Tallinna ametlikud taksod Taxifyst lahku ja tegid oma äpi. Hirmust üksi jääda ei jäänud jõuliselt ja innovatiivselt alustanud Taxifyl muud üle, kui panna isehakanud piraatjuhid veidigi suurema usalduse võitmiseks oma logo alla sõitma.

Taksondusest ühistranspordi seaduse mõistes ollakse aga ikka veel valgusaastate kaugusel. Niisiis ei jäi innovatsioon poolikuks, varem või hiljem tuleb ka need juhid teistega võrdsustada, litsentseerida ja nende tausta kontrollida. Meie kõigi õnneks ei jõutud paari aastaga kogu taksondust hävitada.

Kuigi Eestis on kombeks iga asja peale, mille ees sõna „innovatsioon“, rõõmust lakke hüpates tegelik elu sootuks unustada, tuleks siiski meeles pidada, et mitte iga olemasolevaid süsteeme näiliselt lihtsustav lahendus ei pruugi veel meid lõplikult õnnelikuks teha.