Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Idufirmad on nii igavad
Marta JaaksonFoto: Andras Kralla
Idufirma on igav loom, nagu beib karusnahas. Ajakirjanik Marta Jaakson tahaks rohkem näha päris firmasid, kes kasumi teenimisega tegelevad, mitte bisnisega hobi korras.
Viimasel paaril aastal on termin "idufirma" justkui kvaliteedimärk, mis ütleb: küta minusse raha, ma olen suure potentsiaaliga. Tegelikult on idufirma täiesti tavaline firma teiste kõrval, aga on millegipärast saanud õilsama aura kui teised, tavalised ärid, mis teenivad kasumit või kahjumit, lähevad pankrotti või läbivad likvideerimismenetlust. Seni olengi heas usus arvanud, et ettevõtluse eesmärk on kasumit teenida, aga võta näpust: idufirmade puhul on kahjum normaalsus.
Üks lugu paljude seas
Viimati pankrotimenetluseni jõudnud Signwise’i lugu on üks mitmest ilusate unistuste purunemise loost. Signwise’i suuremad kliendid olid Arengufond, töötukassa, TF Bank jt. Sisuliselt oli ühe kaubamärgi taga kolm firmat, millest üht hoiti puhtana EASi toetuste tarvis, teised võisid samal ajal maksu- ja muid võlgu kasvatada. Ühes kontoris töötavad töötaja ei teadnud isegi, millise firma töötajad nad parasjagu on. Signwise’i juht Tiit Anmann aga saatis kenasti president Toomas H. Ilvest viimase äridelegatsioonis.
Sageli öeldakse sellise loo peale, et tavaline idufirma seis, kõik idufirmad on kahjumis, see on normaalne. Idufirma ongi pigem nagu hobi. Kui õnnestub, siis õnnestub, kui ei, siis ei. Aga sageli tegutsevad idufirmad toetuste najal. Millegipärast on ok, et Euroopa maksumaksja kellegi naljad kinni plekib. Investorid, kes oma raha mängu panevad, ka eriti ei muretse.
Küllap leiab järgmisel aastal oma otsa veel nii mõnigi idufirma.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.