Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti majandus börsile

    Rainer Saad.Foto: Andras Kralla

    Ajakirjanik Rainer Saad teeb ettepaneku emiteerida väärtpabereid, mille tagatiseks on Eesti majandus.

    Mitme eksperdi sõnul ei pääse Eesti riik tulevikus võlakirjadest ega laenamisest. Kuid võlakirjad võivad kriisiaastatel valusalt kätte maksta, seetõttu tasuks mõelda alternatiivi peale.
    Euroala võlakriis tõestas taas, kui kehva seisu langesid riigid, kes on sõltuvuses ainult võlakirjaturust. Kuna majanduskriisi ajal nende riikide võlakirjade hinnad langesid, siis võlakirjade intressid tõusid. Selleks, et võlakirjade intressimaksetega toime tulla, pidid riigid tegema ebapopulaarseid otsuseid, näiteks tõstma makse kõige raskemal ajal. Riigid on ka tänapäeval üha rohkem võlakirjadest sõltuvuses ning lõppu sellele ei ole näha. Ainuüksi USA võlakoorem jätkab kiiret kasvamist ja on jõudnud 19 triljoni dollari lähedale.
    Kuna Eesti riigil võlakirju pole ning selleks, et mitte sattuda samasse liigasse teiste riikidega, tuleks emiteerida väärtpabereid, mille tagatiseks on Eesti majandus. Need väärtpaberid oleks võrreldavad börsil kaupleva ettevõtte aktsiatega ning atraktiivsuse mõttes võiks need maksta ka dividendi nii kaua, kui valitsus väärtpaberid lõpuks börsilt tagasi ostab. Dividendi suurus sõltuks majanduskasvu suurusest. Kui majanduskasv on nõrgem, tuleks riigil maksta väiksemat dividendi. Sama teevad ka börsil tegutsevad ettevõtted rasketel aegadel. See oleks vastupidine praegustele võlakirjadele, kus majanduslanguse ajal tuleb maksta kreeditoridele kõrgemat intressi.
    Mismoodi see käib?
    Eesti SKT väärtpaberi hind võiks olla näiteks üks miljardik SKTst. Kui eelmisel aastal oli Eesti SKT suurus jooksevhindades 20 miljardit eurot, võiks väärtpaberi IPO ehk börsile tuleku hind olla 20 eurot. Osaku hind liiguks nagu iga päev ettevõtte aktsia hind, kui selgub uut infot majandustulemuste kohta. Nagu mainitud, sõltuks kvartalidividendi suurus majanduskasvu protsentidest. Eesti ei pea kõiki aktsiaid kohe börsile tooma, vaid emiteerima neid nii palju, kui tahab investoritelt laenata.
    Sellised väärtpaberid oleksid taskukohased igale eestlasele ja annaks võimaluse panustada oma riigi majandusse ja saada osa majanduskasvust, kuna väärtpaberite hind kerkiks koos SKT kasvuga. Kuna tegemist oleks pikaajalise projektiga, võiksid sellest huvitatud olla ka pensionifondid. See tähendaks, et ka pensionifondid saaksid paigutada raha otse Eesti majandusse.
    Investorid ei peaks kartma Eesti maksejõuetust, kuna Eesti riigi maksejõuetuks muutumise risk on 10aastase CDS (credit default swap) riskipreemiate alusel 80 lähedal. Norral on sama näitaja 30, USA-l 36 ja Saksamaal 32. 80 on seega üsna madal näitaja.
    Kitsaskohti saaks parandada
    Kindlasti oleks praegu üks murekohti kvartalidividendi arvestamisel SKT korrigeerimised. Sest tihtilugu on riigid enda majanduskasvu tagantjärele ümber arvestanud. Kuid mõeldes sellele, et SKT arvestamine on riikidele suhteliselt uus asi ja seda enne 20. sajandit väga ei tehtud, on jõutud tänapäeval üsna kaugele ja tõenäoliselt paraneb arvestuse meetod ka tulevikus.
    Võib ju karta ka seda, et riigid võivad petta majandusnäitajatega selleks, et investoritele vähem dividende maksta. Samas on ikkagi iga riik huvitatud kõrgest majanduskasvust, sest see tähendab kordaminekuid ka poliitilises mõttes.
    Viimaste aastatega on finantsmaailmas toimunud palju uuendusi. Võtame või krüptorahad või eestlaste loodud TransferWise’i, mis aitab kiirelt ja soodsalt saata raha ühest maailma otsast teise.
    SKT-väärtpaberid oleks samuti innovatsioon, mis aitaks riikidel vähendada sõltuvust võlakirjaturust, muuta laenu võtmist paindlikumaks, kaasates seejuures institutsioonide kõrval ka erainvestoreid. Ettevõtetel on võtta mitu näidet sellest, kuidas aktsiatega kaasatakse raha ilma, et see võlataset kasvataks. Samamoodi saaksid teha ka riigid. SKT-väärtpaberid võiksid olla riikide edasine suund laenu võtmisel. Siin võiksid riigid teha koostööd ning koordineerida võiks aidata ka Rahvusvaheline Valuutafond.
    Eesti on riik, kus on ilmavalgust näinud mitu innovaatilist ideed, näiteks Skype ja e-valitsus. Eesti kohta on öeldud, et tegemist on tulevikku vaatava riigiga. Seega, enne kui võlakirjakuradile sõrm ulatada, tasuks kaaluda ka teisi lahendusi.
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT ja Elioni, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.