Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kolmas sammas on hea investeering?

    Taavi PertmanFoto: Meeli Küttim

    Kui esmapilgul tundub III sammas väga hea investeeringuna, siis arukas investor peaks siinkohal siiski väikese mõttepausi tegema, kirjutab investor Taavi Pertman.

    Lühiajalise investeeringu puhul oleks selline 20% ühekordne tootlus väga hea argument seda investeeringut teha. Pension on aga üldjuhul pikaajaline investeering – paljudel juhtudel on isegi 30+ aastat väljamaksete alguseni. Sellise pikaajalise investeerimishorisondi korral muutub ühekordsest tulust tunduvalt olulisemaks hoopis keskmine aastatootlus.
    Võtame näite, kus noored abikaasad Jaan ja Jaanika mõlemad teenivad üsna head palka ja otsustasid 10 000 eurot paigutada III sambasse. Selle pealt saavad nad lisaks 2000 eurot tulumaksutagastust, mille nad samuti otsustasid samasse III sambasse paigutada. Lihtsuse mõttes arvestame, et tulumaksutagastus lisati fondi esimese aasta alguses koos 10 000eurose investeeringuga. Reaalselt saab tagastuse alles mõned kuud hiljem muidugi.
    Tänase seisuga kuvatakse pensionikeskuse lehel kõige suuremaks III samba keskmiseks tootluseks 5 aasta lõikes 5,7%, nii et lähtume eeldusest, et see on ka selle investeeringu keskmine tootlus järgmise 30 aasta jooksul.
    Lühiajalisema investeeringu puhul on tulumaksutagastus väga hea. Eeldusel, et sa selle ka ära investeerid. Üsna pikka aega on tootlus pensionifondil parem kui alternatiivsel investeeringul, kus tootlus on 1% võrra suurem.
    Samas, kui me räägime pikaajalisest investeeringust, siis kõigest 1% parem aastatootlus mõnes teises investeeringus tähendaks seda, et peale 20. aastat oleks teine portfell suurem kui pensionifond koos 20% soodustusega.
    Võrdle aktsiaturuga
    Kui üldiselt räägitakse aktsiaturust, siis pikaajaliseks keskmiseks tootluseks on tavaliselt välja toodud umbes 12% aasta lõikes.
    Kuigi üks populaarsemaid turuindekseid ehk S&P 500 on ka sinnakanti tootlust viimase 5 aasta jooksul ja pikaajalises võtmes suutnud näidata, siis isiklikult eelistaksin natukene konservatiivsem olla ja võtta võrdluseks näiteks 10%.
    Eeldusel, et sa suudad pikaajaliselt investeerida 10% tootlusega ilma mingit tulumaksutagastust alguses saamata, oleks sinu portfell III pensionifondist suurem juba 6. aastal ning 30. aasta lõpuks oleks vahe 2,65kordne. St pensioniks on sul kogutud 59 000 euro asemel 158 000.
    Kuigi aktsiaturu ega pensionifondide tootlus ei ole garanteeritud, siis enamik aktiivselt hallatavatest fondidest, nagu pensionifondid oma olemuselt suuresti on, jäävad turu tootlusele pikas perspektiivis pigem alla. Osa sellest on tingitud ulmeliselt kõrgetest haldustasudest, mis minuraha.ee keskkonna andmetel on tänase seisuga kuni 1,55% aastas.
    Näe parem natuke vaeva
    Ühesõnaga, III pensionisammas võib olla hea investeering juhul, kui sinu investeerimisperiood on lühike (hakkad paari aasta jooksul väljamakseid tegema) või kui ainus alternatiiv on see, et sa lihtsalt tarbid selle raha ära või hoiad tähtajalisel hoiusel.
    Kui aga investeerimishorisont on pikk, siis ei tohiks kindlasti oma otsust teha lähtudes ühekordsest tulumaksutagastusest, sest selle mõju pikas perspektiivis on marginaalne.
    Kui viitsid ennast lisaks natukene harida ning pisut rohkem vaeva näha, siis on ilmselt olemas ka paremaid võimalusi, kuidas oma IV pensionisammast ehitada.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: USA abipakett – kaua tehtud, aga kas ka kaunikene?
Pikalt viibinud USA abipakett Ukrainale koos teiste riikide osutatava abiga peaks ukrainlastel aitama aasta lõpuni sõjaliselt vastu pidada, kuid järgmise aastaga on seis segane, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 35. sissekandes.
Pikalt viibinud USA abipakett Ukrainale koos teiste riikide osutatava abiga peaks ukrainlastel aitama aasta lõpuni sõjaliselt vastu pidada, kuid järgmise aastaga on seis segane, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 35. sissekandes.
Hoolimata Boeingu äparduste jadast jäävad investorid lennukitootjale truuks
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Tööle marsivad kartmatud noored: lööks jalaga ukse lahti, 3000 eurot või mitte midagi Vana tööstus peletab, kaitsetööstus meelitab
„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.
„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Leedu firma plaanib Eestisse investeerida 18 miljonit
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.