Nordic Aviation hakkab lendama uue nime all

Euroopa ja maailma lennunduses oli 2015. aasta üle kahe aastakümne esimene, mil lennundussektor tervikuna plussi tuli. Euroopas tõusis lennundussektori kasumlikkus odava naftahinna ning ettevõtete konsolideerumise toel nelja protsendini, viimati elas lennundus nii hästi 2000. aastal. Alanud aastaks prognoosin lennunduses kaht üllatust. Euroopa üllatuseks kujuneb sellest lennunduse kahe kümnendi edukaim aasta, ning Nordic Aviation ei hävi ega kao. 

Euroopa lennundussektor tervikuna näitabki üha kenamaid numbreid, naftahinna kõrval on selle olulisim põhjus lennunduse konsolideerumine. Päriselus tähendab see, et sektori koondnumbrid paranevad suuresti selle arvelt, et väikesed lennufirmad enam ei virele, vaid pankrotistuvad.

Pole kahtlust, et Euroopa nelja suure lennukompanii seisukohalt – kelle huvide kaitsmine näib olevat Euroopa Komisjoni peaeesmärk (et ameeriklased üle-atlandi-lendudelt ise kogu raha kokku ei korjaks) – on konsolideerumine hea. Kuid see tähendab ka, et süda-Euroopat ümbritseb surnud ring. Hispaania, Ungari, Küpros, Leedu ning nüüd ka Eesti (ja kõvasti räsida on saanud Itaalia, Sloveenia, Tsehhi, Läti, Poola ja skandinaavlaste lennufirma) on Euroopa Komisjoni poliitika tõttu kaotanud lennukompaniid, mis kõik üritasid, hambad ristis, täita sisuliselt avalik-õiguslikku ülesannet ja teenindada oma kogukonda.

See on ka kogu vastus neile, kes täna Estonian Airiga juhtunule meeleheitlikult üht, näo ja nimega süüdlast otsivad. Estonian Air ei pannud nimetatud surnud ringile punkti, vaid on üks kurb verstapost varasemate ja tulevaste pankrotistujate hulgas. Lennunduse kogunumbrid lähevad edaspidigi kenamaks ning eurooplaste ühendused kehvemaks. 

Euroopa taevas näeme tuleval aastal ka rohkem vanu ja põrisevaid turboprop-lennukeid, sest uute ja säästlike, kuid see-eest kallite lennukite kasutamine pole madala naftahinna tingimustes otstarbekas. Hoogsamalt kasvatavad kasumeid just vanemate lennukitega lendavad suurfirmad nagu Lufthansa, Air France, British Airways ja KLM. Need ettevõtted on tuntud ka oma jõuliste ametiühingute poolest, kes ei tavatse kasumite suurenemist rahulikult pealt vaadata. Ilmselt toob alanud aasta arvukate streikide tõttu reisijaile kaasa ka rohkelt reisikatkestusi. 

Seda ootamatum on teine, Eesti tasandi üllatus: lennud toimuvad. Nordic Aviation on selleks ajaks küll juba tuntud teise nime all, kuid lendab ja teenindab Eesti ühiskonda. Kõigi „heasoovlike ekspertide“ ja lennukeist imelikke naginaid või katkisi istmekatteid otsivate „klikijahtijate“ kiuste. 

Jaanuaris tõuseb õhku esimene Eesti meeskonnaga lennuk, veebruaris teine; me jõuame oma kaubamärgini, Eesti lendaja näeb meie pingutusi toote ja teenuse disainimisel. Kas me oleme alanud aasta lõpuks kasumis? Ei ole. Keegi ei tohiks arvata, et Nordic Aviation on loodud kasumi teenimise eesmärgil – meie eesmärk on tagada Eesti lennuühendused nii, et end ise ära majandame. Selleni jõuame mõne hea aasta pärast, raskuste kiuste.

Ning usutavasti hakkab ka Euroopa lennunduses jää lõpuks liikuma. On põhjust uskuda, et vaikselt hakkab isegi komisjon mõistma, et 12tunnine lennuaeg ükskõik millisesse Euroopa pealinna ei ole lahendus ning surnud ring pole kasuks kellelegi.